Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.

- Eesti Energia elektrijaam.
- Foto: Andras Kralla
Tööstus- ja energeetikaettevõtete heide on võrreldes 2013-2020 kauplemisperioodi algusega siiski märkimisväärselt vähenenud - ligikaudu 7,5 mln tonni CO2 võrra ehk umbes 47%. „Üheksa aasta lõikes on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate Eesti ettevõtete CO2-heide vähenenud pea poole võrra, kuna süsinikuturg on loonud konkurentsieelise väiksema heitkogusega osalistele ja on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.