Ehitussektori tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks teeb Ehituse teekaart 2040 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku asuda 2024. aastast mõõtma uute ehitiste süsinikujalajälge, kehtestada CO2 piirmäärad ning mõõta planeeringute ja liikuvuse süsinikujalajälge, teatab Rohetiigri Ehituse teekaardi toimkond.
Märtsis valmiva Ehituse teekaardi peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere sõnul tuleb süsinikujalajälje mõõtmisega alustada varem, et aidata kaasa ehitussektori rohepöördele ja konkurentsivõimele. “Taani, Holland, Rootsi, Soome ja Prantsusmaa juba nõuavad süsinikujalajälje mõõtmist ning on kehtestanud süsiniku piirmäärad. Kui Eesti riik ei jää ootama kümnendi lõpus jõustuvat regulatsiooni ja tegutseb varem, anname ehitatud ruumi loovatele ettevõtetele rahvusvahelisel turul parema stardipositsiooni,” ütles Pere.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohetiiger käivitas ehituse teekaardi koostamise, mis vastab küsimustele: miks, kuidas, millal ja kes peab mida tegema, et Eesti ehitussektor oleks tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsijõuline, tagaks inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning suudaks täita rohepöörde nõuded. Ehituse teekaart 2040 valmib 2023. aasta märtsis.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.