Ehitusloa väljastamise aluseks saab süsinikujalajälg
Ehitussektori tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks teeb Ehituse teekaart 2040 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku asuda 2024. aastast mõõtma uute ehitiste süsinikujalajälge, kehtestada CO2 piirmäärad ning mõõta planeeringute ja liikuvuse süsinikujalajälge, teatab Rohetiigri Ehituse teekaardi toimkond.
Märtsis valmiva Ehituse teekaardi peatoimetaja Pärtel-Peeter Pere sõnul tuleb süsinikujalajälje mõõtmisega alustada varem, et aidata kaasa ehitussektori rohepöördele ja konkurentsivõimele. “Taani, Holland, Rootsi, Soome ja Prantsusmaa juba nõuavad süsinikujalajälje mõõtmist ning on kehtestanud süsiniku piirmäärad. Kui Eesti riik ei jää ootama kümnendi lõpus jõustuvat regulatsiooni ja tegutseb varem, anname ehitatud ruumi loovatele ettevõtetele rahvusvahelisel turul parema stardipositsiooni,” ütles Pere.
Seotud lood
Rohetiiger käivitas ehituse teekaardi koostamise, mis vastab küsimustele: miks, kuidas, millal ja kes peab mida tegema, et Eesti ehitussektor oleks tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsijõuline, tagaks inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning suudaks täita rohepöörde nõuded. Ehituse teekaart 2040 valmib 2023. aasta märtsis.
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.
Enimloetud
Viimased uudised
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Trend: taristusektoris muutuvad järjest olulisemaks digilahendused ja kliimamuutustega arvestamine
Üritused
Hetkel kuum
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele