Autor: Alari Arro, Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ partner • 22. oktoober 2021

Öeldakse, et vaid surnud ei tee vigu. Eksimine on inimlik. Kutsun Arro & Agasild Inseneribüroo nimel juurutama Eestis uut töökultuuri, kus tehtud vigadest räägitaks nii avatult ja detailselt kui vähegi võimalik ning kogemusi jagataks selliselt, et kõigil oleks võimalik neist õppida.

Ka Arro & Agasild Inseneribüroo on teinud vigu ja esmalt jagan kogemust meie poolt tehtud projekteerimisveast ja selle õppetundidest.

Inimliku eksimuse tagajärjel purunesid rõdude kinnitused

2016. aastal projekteerisime koos ühe Eesti peaprojekteerija ja ehitajaga korterelamut Skandinaaviasse. Ehitamise lõppjärgus tulid hoone külge kinnitatud rõdude kandurid hoone küljest lahti. Ehitatud oli meie projekti järgi, aga projektis oli viga.

Tagantjärele uurides selgus, et meie insener sai ise väga hästi aru, kuidas kinnitussõlme tegelikult oleks pidanud lahendama, ega osanud öelda, kuidas just vigase lahenduseni jõudis. Seega tegemist ei olnud kompetentsi puudusega, vaid inimliku eksitusega.

Meie firma vastutav insener möönas tagantjärele, et oli kontrollimise suhtes tavapärasest ükskõiksem kehva projekti õhkkonna ja lugupidamatu suhtumise pärast.

Inimlikke eksitusi kutsuvad esile puudujäägid juhtimises

Nimetatud hoone projekteerimise ajal olime küll isikutena vägagi kompetentsed insenerid sedalaadi hoone projekteerimiseks, kuid meil puudusid projekteerimisprotsessi kirjeldus ning kontrollimise kord, samuti teadmised õhkkonna kujundamisest ja piiride seadmises. Need aga on olulised detailid inimlike vigade märkamiseks.

Samuti oli puudulik tellija ja peaprojekteerija poolne projektijuhtimine, kus ilmnesid järgmised vajakajäämised:

•Töö alguses lepiti kokku ainult lõpptähtajas, ilma vahetähtaegadeta.

•Tellija ja ehitaja tegid projektis omavolilisi muudatusi, millest saime teada juhuslikult.

•Projektijuhi põhiline „juhtimisvõte“ oli e-kirjade edasi saatmine. Sisendite-väljundite sünkroniseerimisest Last Planner meetodil ei osanud siis meist unistada veel keegi.

•Vastutus oli ebaselge. Peaprojekteerija ütles, et neil on sihtriigi vastutav spetsialist ja nemad vastutavad. Leping oli selle põhimõttega vastuolus.

•Peaprojekteerijapoolsed insenerid osalesid ja andsid pisteliselt korraldusi, mis olid küll heade kavatsustega, aga pigem segasid vastutuspiire ja töövoogu.

•Tellija ja peaprojekteerimisettevõtte juhid püüdsid anda projekteerimise osas juhtnööre, omamata isiklikku pädevust konstruktsioonide projekteerimise osas.

Segadus, usaldamatus, mõistmatus ja meiega mittearvestamine tekitas trotsi. Vaimset ressurssi kulus segaduses orienteerumisele ja muudatuste korrigeerimisele. Sellest tingituna oli vähenenud tahe teha head tööd, mis võis olla üks põhjusi projekteerimisvea tekkeks. Selliseid projektijuhtimise probleeme tuleb liiga tihti ette veel tänapäevalgi.

Koostöö planeerimisel ja õhkkonna loomisel on määrav roll inimlike vigade ennetamisel

Hea õhkkonna aluseks on teadlik juhtimine nii protseduuride kui psühholoogiliste aspektide osas. 2019. aastal valmis PhD Ergo Pikase osalusel teadusartikkel, mis annab sõnumile ka teadusliku kinnituse. Artikli leiad siit.

Viga jõudis projekteerija arvutist teostuseni – ükski kontroll ei toiminud, õigemini, ei toimunud.

Purunenud kinnitus tehti muudatustööna peaprojekteerija joonestatud lähteülesande alusel. Meie peainsener andis projekteerijale korralduse saata tehtud lahendus otse peaprojekteerija vastutavale insenerile, aga tema seda omakorda uuesti üle ei vaadanud.

Ideaalis oleks võinud tööahel toimida nii, et meie ettevõtte projekteerija ja insener oleksid teinud muudatustele veel omakorda kontrolli ning siis see oleks läinud alles peaprojekteerija insenerile, millele oleks järgnenud lisaks ka projekti ekspertiis.

Kõike seda aga ei toimunud ja viga läks läbi. Lahenduse õigsuses ei osanud kahelda ei ehitaja, ega järelvalve, kuigi see nägi juba kaugelt kahtlane välja.

Tellijal on tarvis teadvustada oma vastutust tervikliku kontrollisüsteemi tagamisel

Kui oleks töötanud ükskõik milline kontrollsüsteem (protsessidel või isiklikul hoolivusel põhinev), ükskõik millises ettevõttes, siis oleks avarii ära jäänud. Kõnealune projekt pole sugugi erandlik, kus erinevate osapoolte ülesanded pole omavahel hästi koordineeritud.

Kinnistuga seotud toimingute eest, seega ka osapoolte koostoimimise eest vastutab Eesti ehitusseadustiku alusel kinnistu omanik. Ülimalt oluline on teadvustada, et kuigi tellija ja peatöövõtja ei saa otseselt inseneri vigu ära hoida, on nende kohustus luua keskkond, kus vigu tekiks vähe ja vead tuleksid õigel ajal välja. Süsteemse protsessi loomine ja hea õhkkonna tagamine peavad olema eesmärgiks omaette.

Sel korral kellegi elu tõsiselt ohtu ei sattunud, küll aga tekkis 150 000€ eest kulusid, üks firma läks pankrotti ja peaprojekteerija edulugu antud sihtpiirkonnas lõppes päeva pealt.

Arro ja Agasild Inseneribüroo on teinud mitmeid olulisi samme, et ohtlikke vigu vähendada.

Peale rõdukonstruktsioonide purunemist oleme kvaliteedi tagamiseks teinud järgmist:

•Keskmiselt kord aastas räägime ettevõttes antud juhtumist, et ka uued töötajad mõistaksid inseneritöö tegelikku vastutust.

•Oleme pidevalt arendanud ettevõttesisest projektijuhtimissüsteemi, sh rakendanud vookaarte ning tegevusjuhiseid, mida pidevalt täiendame.

•Iga nädal teeme treeningute teisipäevasid, kus kogu kollektiiviga lahendame mõnda tehnilist ülesannet, millele järgneb arutelu.

•Igal teisel reedel teeme koolitusi, kus keegi meeskonna liikmetest tutvustab teistele mõnda uut teemat.

•Pöörame eraldi tähelepanu kinnitussõlmedele, mille purunemisel ei saa koormused ümber jaotuda.

•Tõstame regulaarselt psühholoogilist teadlikkust ettevõtte üldkoosolekutel ja 1:1 vestlustel, pakume töötajatele coachingut (ICF mõistes) ning tasume teraapiaid emotsioonidega ja enda tundmisega seotud teadlikkuse tõstmise eesmärgil.

Soovime, et sarnased kvaliteeti ja turvalisust tõstvad tegevused laieneksid ehitussektoris laiemalt.

Kogemus on aidanud avastada ka teiste inseneride eksimusi

Kirjeldatud kogemus on tekitanud meile selge arusaama, et ehitusprojektides ei saa kunagi kindel olla välistele kontrollisüsteemidele, isegi siis kui need formaalselt olemas on. See on teinud meid ettenägelikuks võimalike vigade osas.

Näiteks on meil õnnestunud ära päästa teistes meeskondades tekkinud vead ühes koolimajas, kortermajas, eramus ja Tartu Ülikooli IT keskuses. Lisaks liitusime EKELiga ja lõime ehitiste turvalisuse töögrupi. Korraliku arengu on teinud ka nimetatud peaprojekteerija, kes täna teeb projektijuhtimist väga süsteemselt.

NB! Põhjalikumalt saad kuulata Alari Arro mõtteid Eesti Ehituskonverentsil, mis toimub 18. novembril. Vaata täpsemat infot ja registreeru siin: