Inimeste elustandard ja rohepööre panevad teadlasi, poliitikuid ja ettevõtteid otsima lahendusi toorainete varustusahela tagamiseks. Juba täna seisab Euroopa silmitsi mineraaltoormete kriisiga ning samal ajal maapõueuuringute ja uute leiukohtade otsimisega tuleb tõsta inimeste teadlikkust ringmajandusest.

- Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Veiko Karu
- Foto: Edmund Päll
Selleks, et mõista, kui palju maapõuest saadud toormaterjale me oma elus kasutame, soovitab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Veiko Karu igaühel oma kodus ringi vaadata. “Peaaegu igas kodus on külmkapp, pliit, ahi, kohvimasin, veekeedukann, pesumasin, televiisor, nutitelefon jms,” loetleb Karu tehnikaseadmeid, mida inimene igapäevaelus kasutab. Lisaks riided ja jalanõud, sporditarbed, sõiduvahendid alates rattast lõpetades autoga, mööbel, pesemistarvikud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.