Kas tulevik on puitmoodulist tehasemajade masstootmise päralt?
Keskkonna- ja ehitusnõuded, ehitamise kiirus ning töö efektiivsus suruvad ehitusturul peale muutusi, vähemalt on selles kindel puitmajatehastesse kümneid miljoneid eurosid panustanud Harmet OÜ.
OÜ Harmet projektijuht Egle Vogt tõi säästliku hoone konverentsil oma ettekandes “Kas me võime tulevikus kolida kõik puitmoodulitest tehasemajadesse?” kaks põhjust, miks ilmselt väga paljud ühel hetkel moodulmajadesse kolivad.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.