Kui siiani on rohetrende käima vedanud peamiselt riigipoolsed toetused, loodetakse täna üha enam avalikele vahenditele erakapitali hoogsat lisandumist.

- Päikesepaneelide tootmine
- Foto: Meeli Küttim
Selleks on Tartu Energiaagentuuri juhi Martin Kikase sõnul vaja, et erainvestorid tunnetaksid rohetrendist saadavat kasu otseselt oma nahal ja seda nii indiviidi kui kogukonna tasandil. „Roheenergia kasutamisel tuleb eristada kahte motivaatorit, üks on emotsionaalne ja teine majanduslik,“ selgitas ta Äripäeva raadio saates „Särtsakas tulevik“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.