Autor: Eeri Bilwsted • 6. jaanuar 2021

Intervjuu LCA-ekspert Anni Oviiri ja Eesti Betooniühingu tegevdirektori Toomas Vainolaga.

Mis on olelusringi hindamine on?

Anni Oviir:

Olelusringi hindamine on standardipõhine analüüs, mis hindab mingi toote või teenuse keskkonnamõjusid. Kusjuures meetod ise on juba ligi 50 aastat vana. Seda ei tohiks segi ajada keskkonnamõju hindamisega, mis on ehitussektoris tuntud kvalitatiivne analüüs. Olelusringi hindamise tulemused on arvulised, seega on tooted läbi analüüsi üksteisega võrreldavad, seni kuni nende LCA on koostatud samadel alustel. Ehitusmaterjali olelusringi hindamise standardiks on EN 15804, mis annab kindlad süsteemipiirid ja reeglid ehitusmaterjalide LCA'de koostamiseks ning ehitusmaterjali LCA muutub EPDks, kui selle tulemused on väljastatud kvalifitseeritud avaldaja platvormil ning eelnevalt kontrollitud kolmanda osapoole ehk verifitseerija poolt. Verifitseerija kontrollib, et kogu analüüs oleks koostatud õigesti, vastavalt asjakohastele standarditele ja EPD avaldamis-platformi juhistele.

Kus EPD'sid kasutatakse?

Anni Oviir:

Maailmas on ehitussektori keskkonnajalajälje optimiseerimisega tegeletud LCA abil juba ligi 20 aastat läbi erinevate rohesertifikaatide/märgiste. Sellised märgised on olnud kliendile tagatiseks, et hoone on valminud teatud kvaliteedinõudeid järgides.

Samamoodi nagu hoonete olelusringi hindamine, on ka EPDde kasutus selliste rohemärgiste turule tulekuga suurema tõuke saanud. Mitmed rohemärgised annavad punkte selle eest kui projektis kasutatakse ehitusmaterjale, millel on olemas EPD. Teisalt on hoone olelusringi hindamine ning keskkonnadeklaratsioon omavahel tihedalt seotud veel seeläbi, et EPD on justkui lego-klotsiks hoone LCA koostamisel.

Mida hilisemas projekti etapis LCA koostada, seda olulisem on teada konkreetsete projektis kasutatavate toodete keskkonnanäitajaid (ehk olelusringi hindamise tulemusi). Siin tulevadki mängu EPD'd. Hoone LCA saab seda täpsem, mida täpsemini on teada selles hoones kasutatavate toodete, sisuliselt justkui legoklotside mõju. Erinevates Euroopa riikides on juba mitmeid aastaid riigihangete üheks kriteeriumiks olnud ehitise LCA analüüs. Peatselt on LCA koostamise kohustus jõudmas läbi regulatsioonide ka erasektorini.

Ehk siis EPDsid kasutatakse rohesertifikaatides ja hoone olelusringi hinnangutes (LCAdes). Ehitusprojektides, kus hoone LCA koostamine on kohustuslik, on juba praegu tekkinud skandinaavia riikides ehitusmaterjalide tootjatel olukordi, kus hankest ei saagi üldse osa võtta, kui EPD puudub. Seega on paljudele ehitusmaterjali tootjatele turul konkurentsivõimelisena püsimiseks väga oluline EPD olemasolu.

Hankijal on sageli huvi teha hoone võimalikult madala CO2 jäljega, seega kui kõigil konkurentidel on EPD olemas, siis valik tehakse reeglina toote EPD tulemuste ja hinna kombinatsioonist.

Toomas Vainola:

Tänu sellistele õigusaktidele on ehitusmaterjalide tootjad fakti ees kus keskkonnadeklaratsiooni puudumine võib muuta väga keeruliseks hangete võitmise, sest tellijal on hoone olelusringi hindamise analüüsi koostades keskkonnadeklaratsioonist palju abi.

Veelgi keerulisemaks muutub olukord siis, kui õigusakti järgselt on seatud hoone süsinikujalajälje piir, mida ületada ei tohi. Selleks, et vajalikku tulemust hooneskaalal kätte saada, ei piisa üldistatud andmetest, vaid on vaja appi võtta konkreetsete ehitusmaterjalide olelusringi hindamised (ehk EPD).

Pane tähele!

10.02.2021 toimub veebiseminar: Keskkonnadeklaratsioonide (EPD) väärtus ehitusmaterjalitootjale. Vaata SIIT.

Mida on vaja ettevõtte siseselt teha, et jõuda EPD-deklaratsioonide valmimiseni?

Anni Oviir:

EPDd saab koostada ka vabalt ettevõtte siseselt. Oluline on, et arvutus vastaks standardis kehtivatele nõuetele. Samuti peab analüüs vastama EPD avaldamise platvormi nõuetele. Viimased on sisu poolest lisakriteeriumid, mis tuleb lisaks standardi järgimisele täita.

Esmalt on vaja aru saada sellest, millised EPDd oleks mõistlikud ettevõttele koostada. Standardi põhiselt kehtivad ka reeglid selle kohta, milliseid tooteid saab ühe EPDna avaldada ning milliseid mitte. Järgmiseks etapiks on vajalike alusandmete kogumine. Seda tegi sisuliselt TMB Element ise, minu rolliks oli neile vajaliku andmete kogumise lehe tagamine. Seejärel said tehtud arvutused, kasutasime selleks One Click LCA tarkvara ning kokku pandud tausta raport. Kui kõik oli valmis, aitasin saata dokumendid verifitseerimisele ning seejärel, peale verifitseerimise edukat läbimist, esitasime need TMB Elemendiga RTS EPD platvormile avaldamiseks.

Kas on veel muid osapooli?

Anni Oviir:

EPDde avaldamise puhul on kolm tähtsat osapoolt: EPD koostaja, kontrollija ehk verifitseerija ja EPD avaldaja/platvorm, mida nimetatakse ka EPD programmi operaatoriks.

Miks on OÜ TMB Elemendi kolm EPDd just Soome Rakennustietosäätiö RTS (the Building Information Foundation RTS) juures registreeritud?

Anni Oviir:

Praktikas see suurt rolli ei mängi millise avaldaja juures keskkonnadeklaratsioon väljastada, kuna arvutus ja kogu dokument on iseenesest standardipõhine. Reeglina on kõik hoone LCA tarkvara pakkujad huvitatud sellest, et nende tarkvara kataks võimalikult paljusid EPDsid, seega hoone LCA koostaja ei otsi seda praktikas tavaliselt mitte EPD avaldaja andmebaasist, vaid hoone LCA arvutamise andmebaasist.

Kas näiteks Rootsi eksportides saab sama EPDga hakkama või peab Rootsi turu jaoks eraldi, Rootsis EPD registreerima?

Anni Oviir:

RTS EPD on väga hästi tuntud Rootsis, nende üheks ametlikuks keeleks on ka rootsi keel. Lühidalt vastates, kui EPD on avaldatud registreeritud platvormil, siis reeglina saab seda üle Euroopa kasutada, sest siin kehtib ühtne standard – EN 15804.

Kuidas Eestis laiemalt EPDde kasutuselevõtuga on?

Anni Oviir:

Ma usun, et järgmise paari aasta jooksul toimub selles osas suurem hüpe, kuna paistab, et ka siinsel turul hakkab EPDsid peatselt vaja minema.

Kuidas Eesti betoonitööstuses EPDde kasutuselevõtuga on?

Toomas Vainola:

TMB Element on Eesti betoonielemenditööstusest esimene, kes EPDd avaldanud on. Vähemalt minu andmetel. Kohe on enda keskkonnadeklaratsioonideni jõudmas ka AS Kunda Nordic Tsement.

Eestis toodetavatele materjalidele on EPDsid varem välja antud, kuid tegemist on olnud ettevõtetega, kelle tütarettevõte asub Eestis ning EPD on kokku pandud mujal.

Keskkonnadeklaratsioonide kehtivusajaks on viis aastat?

Anni Oviir:

Jah, viis aastat on võetud arvestuslikult sellepärast, et selle perioodi jooksul võib tootmisprotsess nii palju muutuda, et EPD sisu ei vasta enam tegelikkusele. Et sellist olukorda vältida, tuleb EPDd uuendada või uuesti koostada.

Kuidas on betooni karbinoniseerumise arvestamisega?

Toomas Vainola:

EPDd ei arvesta asjaolu, et betoon seob õhus leiduvat CO2 (betooni karboniseerumine), mis võiks vähendada betoontoodete CO2 jalajälge.

Taustaks, et Euroopa Liidu toodete deklaratsioonides saab deklareerida ainult tootmisel tekitatud CO2, seotud CO2 deklareerimine pole võimalik. Kuigi betoontoodetes CO2 sidumine on sama loomulik kui taimede süsiniku sidumise protsess.

Anni Oviir:

EPDsse on võimalik kaasata betooni karboniseerumise protsessi, seda tehakse B etapis. Kogu EPD on arvutatud moodulite kaupa, TMB Elemendi EPDd sisaldavad A1-A3, A4, C1-C4 ja D mooduleid. B-moodul ehk kasutuse etapp oleks see moodul, kus saaks selliseid negatiivseid emissioone ehk emissioonide sidumist kaasata. Standard annab ka soovitusliku meetodi selle arvutamiseks. Selliseid mõjusid üldjuhul lihtsalt ei arvestata, kuna arvutuse tegemine on pigem keerukas.

Toomas Vainola:

Õigem oleks siis öelda, et käesolevad EPDd ei sisalda betooni karboniseerumist. Seda saab arvesse võtta tellija/ehitaja vm, kes arvutab kogu hoone elukaare mõju välja.

Keskkonnadeklaratsioonid on tulnud, et jääda?

Anni Oviir:

Tundub, et just praegu on tekkinud Eestis väga järsk huvi kogu LCA temaatika ja EPDde järgi. Usun, et see on ühelt poolt tänu Roheleppe ratifitseerimisele ja seega on ka ministeeriumitel suurem huvi sektoris midagi parandada. Teisalt on taibatud, et antud temaatikas oleme naabritest maha jäämas. EPDde järgi on suurem huvi tekkinud pigem just seetõttu, et seda nõutakse riikides kuhu materjalitootjad eksportida soovivad, üldjuhul Skandinaavia. Hetkel on minu andmetel EPDde koostamise kogemus Eestis olematu, seega on mul hea võimalus aidata.

Toomas Vainola:

Keskkonnahoidlikumates riikides on olelusringi hindamise meetodit kasutatud juba aastaid ja mitu Euroopa riiki on võtnud kavva muuta see lähiaastatel kohustuslikuks.

Näiteks Prantsusmaal on õigusaktidega kehtestatud suurimad heitmeväärtused ehitise elukaare jooksul. Norras, Rootsis ja Soomes kavatsetakse samasuguseid norme kasutama hakata mõne aasta pärast.

Anni Oviir:

Meil on Eestis valida, kas suhtume kliimaeesmärkidesse kui segajasse, mis ei lase endistviisi tööd teha ja läheme edasi vanaviisi, või võtame asja luubi alla, viime end teemaga kurssi, koolitame välja inimesed ja alustame praktikaga enne, kui seda meilt õigusaktidega nõudma hakatakse.

Kui soovib EPDde kohta rohkem teada, osale veebiseminaril, mille viib läbi LCA Support olelusringi hindamise ekspert Anni Oviir.

Veebiseminaril selgitatakse, mis asjad on EPDd (keskkonnadeklaratsioonid), kus neid kasutatakse ja milline on nende väärtus ehitusmaterjalitootjale. Registreeri SIIN.