Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas jälgida ja vähendada siseõhu radoonisisaldust?
Eestis kehtib tööandjaile kohustus kõrgendatud radooniriskiga aladel, mille hulka kuulub ka Tallinna linn, töötajate terviseriskide vähendamiseks siseruumides õhu radoonitaset mõõta. Kui mõõtmise tulemusel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, tuleb vajadusel rakendada ehituslikke parandusmeetmeid.
Tallinna Tehnikakõrgkool on soetanud professionaalse seadmepargi, millega saab suure täpsusega (<10%) aktiiivsel moel mõõta ja salvestada samaaegselt mitmete ruumide siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsioone.
Foto: Tallinna Tehnikakõrgkool
Eestis tehtud uuringud näitavad, et erinevate maakondade lõikes ületab elamute siseõhus mõõdetud radoonisisaldus kuni 35% ja asulate lõikes kuni 72% varem Eestis kehtinud piirnormi 200 Bq/m3. Maksimaalsed radoonisisaldused ulatuvad 800-3000 Bq/m3 ja üksikjuhtudel isegi kõrgemale. [3]
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.