Sisekaitseakadeemia võib vastselt aasta betoonehitise tiitli pälvinud uue õppehoone üle uhke olla − Eesti turvalisuse jaoks oluline õppetöö toimub nüüd majas, mis on nutikas ja keskkonnasäästlik. Betooni seisukohalt kõneleb hoone välisseinte raudbetoonist koorikelementide ühesugune väljanägemine ja montaaž laitmatust kvaliteedist.
Sisekaitseakadeemia nõunik, ehitusprotsessi tellija esindajana vedanud Peeter Tambu selgitab, et kõige õnnestunum on õppehoone juures see, et Sisekaitseakadeemia sai nüüd ühena viimastest Eesti koolidest endale nüüdisaegse hoone, mis ei ole enam õppimiseks kohandatud nõukogudeaegne ehitis. “Oluline on just see, et see hoone on kavandatud akadeemia vajadustest ja õppekavadest lähtudes, et see sisaldab treening- ja spordiruume, et auditooriumid lähtuvad õpperühmade suurusest,” on ta rahul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.