Autor: Eva Kiisler • 28. jaanuar 2020

Emina Dervisevici tööülesanneteks Saint Gobaini ehitusmaterjalikontsernis on eest vedada traditsioonilises ehitusäri digitaalset transformatsiooni. Valdkonnajuhina vastutab ta regionaalse tiimi eest, mis teenindab kontserni 3000 töötajat seitsmes riigis ja juhib Saint Gobaini erinevate äriprotsesside digitaliseerimist marketingist ja müügist klienditeeninduse ja logistikani.

Oma karjääri jooksul on Dervisevic töötanud ka Google heaks ja asutanud ühe esimestest andmepõhistest konsultatsiooniettevõtetest Rootsis. Tema missioon on muutusi eest vedada ja keskendudes inimeste ja muutuste juhtimisele traditsioonilist ehitusäri digitaliseerida. Eesmärgiks on tuua digitaalsed lahendused Saint Gobaini klientidele lähemale ja ettevõtte äriprotsesse tõhusamaks muuta.

Emina Dervisevic räägib 11. veebruaril toimuval Ehituse tehnoloogiakonverentsil, kuidas tehnoloogiatrendid ehitussektorit muudavad, toob välja viis võimalust ja ohtu ehitussektori ettevõtetele ja annab võtmed, kuidas neid lahendada. Pane ennast konverentsile kirja SIIN.

Järgneb intervjuu Emina Derviseviciga.

On laialt teada fakt , et kõigist suurimatest tööstusharudest on ehitustööstus kõige aeglasem “tehnoloogilise tornaadoga” kaasamineja. Milles on teie arvates põhjused?

On fakt, et ehitustööstus on üks ebaefektiivsemaid. Loomulikult ei saa ma rääkida terve sektori eest, pigem olukorrast Põhjamaade ja Baltikumi ehitusvaldkonna ettevõtetes. Meie jaoks on kõige olulisem, et me ehitusmaterjalide tootjana ei pea niinimetatud tehnoloogilist tornaadot üksi vastu võtma ja juhtima. Ehituse ökosüsteemi olulisteks osadeks on ka tellijad, arhitektid, ehitustoodete edasimüüjad, ehituse peatöövõtjad ja nii edasi.

Minu isiklik arvamus on, et muutuste vedamiseks vajame paremat haridust: näiteks on meil keeruline saata arhitektile või eelarvestajale xml-faili, kui vaid vähesed haridusasutused õpetavad BIMi ja virtuaalseid disainiprotsesse. Muutusi sektorisse saame teha vaid ehitusprotsessi eri osapoolte koostöös.

Digitaalsed tehnoloogiad pole pelgalt vahend, et teha samu asju senisest paremini, vaid muudavad äriprotsesse tervikuna. Kuidas see teie meelest ehitusvaldkonnas toimub?

Siin ei ole valikut ühe ja teise vahel. Nõustun, et erinevate tehnoloogiliste tööriistade kasutamist ei tohiks üle hinnata. Tööriistad ei lahenda meie probleeme, need on vaid hästinähtav väljakutse jäämäe tipus. Protsessid ja kultuur jäävad veepinna alla. Kui suudame digitaalsete tööriistade kasutusele võtuga protsesse muuta, oleme hästi toime tulnud. Kultuuri muutmine võtab aga aastaid. Kõigi olemasolevate digiinitsiatiivide abil saame ärikliimat ehituses kindlasti muuta.

Fundamentaalsed muutused ehitusäris tulevad minu meelest aeglaselt läbi erinevate tehnoloogiatrendide, nagu robotid, virtuaalreaalsus, 3D printimine ja nii edasi. Tõeline nihe saabub aga siis kui oleme suutnud välja mõelda, kuidas olla efektiivsemad seades prioriteediks ohutusnõuded. Selleks peamegi vaatama kogu ehitustööstuse ökosüsteemi tootjatest ehitusettevõtjateni.

Kui palju aega võtab teie meelest, et ehitussektor jõuaks digiarengus teistele sektoritele järele? On see üldse võimalik?

Oleneb, millega me võrdleme. Kas võtame arvesse turismitööstust, kaubandust, valitsusorganisatsioone, kaevandamist, finantsinstitutsioone?

Kõike need sektorid on oma “digitaalsel teekonnal” erineval kaugusel. Ma pole kindel, kas peaksime üldse rääkima järelejõudmisest, pigem sellest, mida on mõttekas meie sektoris teha, oma tulevikunägemustest ning proaktiivsest tööst selle nimel.

Näiteks Rootsis kõneleb PostNord (Rootsi postiettevõte, toim.) pankrotist: tulevikus hakkame saama tigupostikirju oma postkastidesse võibolla vaid kolm korda nädalas. See on radikaalne muutus.

Vaadates radikaalseid nihkeid üle elanud sektoreid, on need kõik suutnud panna mingi füüsilise tegevuse digitaalselt toimuma. Heaks näiteks on lennupiletite broneerimine või online-pangandus.

Ehitusäri keskmes on aga füüsilised objektid: ehitised. Meie fookuses võiks olla, kuidas füüsilisi ehitisi efektiivsemalt püstitada, luues sama või parema kvaliteediga inimeste tervisele ohutumat elupinda. Olulisteks märksõnadeks ehitussektori tulevikust rääkides on tõhusus, sujuvad tööprotsessid, andmepõhisus ja ökoloogiline jätkusuutlikkus.