• 16.09.19, 12:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Projekteerimistingimustest ja veeloast, keskkonnamõjust rääkimata

2015. aasta juulist kehtiva planeerimisseadusega kaasnenud suureks muudatuseks on olnud detailplaneeringu asendamine projekteerimistingimustega, ehk PlanS § 125 lg 5 rakendamine.
Projekteerimistingimustest ja veeloast, keskkonnamõjust rääkimata
Nimetatud säte võimaldab hoida kokku nii ehitada sooviva omaniku kui ka kohaliku omavalitsuse aega ja raha, mis kuluks detailplaneeringu koostamisele, ja võimaldab läbida detailplaneeringu asemel palju lihtsama ja vähem aeganõudva projekteerimistingimuste andmise menetluse. Säte näeb ette, et projekteerimistingimusi on võimalik anda, kui üldplaneeringus on fikseeritud konkreetsed tingimused ning need nõuded lähevad edasi projekteerimistingimustesse.
Need tingimused on aga sellised, et enamikes omavalitsustes ei ole projekteerimistingimuste väljastamise alusnõuded täidetud ja seega detailplaneeringuid asendada ei saaks. Praktika on aga vastupidine ehk omavalitsused on rakendanud detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi ka nendel juhtudel, kui ilmselgelt seda teha ei tohi. Selgesõnalist kohtuotsust, mis sellist planeerimismenetlust eiravat käitumist keelaks, ei olnud.
PANE TÄHELE!
Ehituse teabevara järgmine täiendus ilmub detsembris 2019.
Teabevara kodulehekülg on https://teabevara.ee/et/ehitus
Sellel kevadsuvel leidis aga riigikohus, et on õige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt ei tohi projekteerimistingimustega detailplaneeringut asendada olukorras, kus üldplaneeringus ei ole fikseeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Seda ka olukorras, kus uue üldplaneeringu menetlemisel on soovitud projekteerimistingimuste aluseks olevaid asjaolusid planeeringulahenduses fikseerida. Kuna reeglina ei ole omavalitsuste üldplaneeringutes fikseeritud projekteerimistingimuste asjaolusid, siis puudutab vastav lahend enamikke omavalitsusi. Uuri lähemalt ehituse teabevara peatükist 5.1.4.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lubade ja planeeringute puhul on tavapärane olukord, kus soovitakse pöörduda kohtusse. Kohtusse pöörduja võib olla ka riigiasutus. Kui siiani ei ole tekkinud olukorda, kus riigiasutuse kaebeõigust oleks piiratud, siis sel kevadel leidis kohus, et riigiasutus ei saa ise kohtusse pöörduda, vaid peab läbima valitsuse seaduses toodud käitumisviisi, ehk teisisõnu – riigiasutus halduskohtusse pöörduda ei saa, kuna halduskohtu mõte on eelkõige tagada inimeste ja eraõiguslike juriidiliste isikute kaebeõiguse võimaldamine. Tegemist on praktikas uudse lähenemisega, millel on aga tugev teoreetiline alus. Tutvu teemaga ehituse teabevara peatükis 3.8.
Keskkonnamõju hindamine toimub tavapäraselt tegevusloa väljastamisele eelnevalt ja vahel ka tegevusloa muutmisel, mille puhul kehtib põhimõte – kui jäi õigel ajal hindamata, peab seda tegema kohe, kui hindamise kohustus selgub. Kuna tegemist on EL-i seadusandlusega, siis rakendub ka Euroopa Kohtu praktika. Suvel leidis Euroopa Kohus, et selliseks tegevusloa muutmist käsitlevaks dokumendiks võib olla ka seadus. Nimelt kui seadus näeb ette, et midagi konkreetset tehakse ning seda otsust enam järgmised tegevused ei muuda (antud juhul otsustati, et tuumaelektrijaam peab edasi tegutsema), siis peab keskkonnamõju hindamine toimuma enne seaduse vastuvõtmist. Vaata täpsemalt ehituse teabevara peatükist 5.5.
Selle aasta 1. oktoobrist jõustub uus veeseadus, mis näeb ette vee erikasutusõigust andva dokumendina veeloa. Seda, millal veeluba on vaja, saab täpsemalt teada peatükist 2.4.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.06.25, 10:20
Haapsalu Uksetehase teekond kirstudest, mänguasjadest ja pildiraamidest tuletõkke- ning helikindlate usteni
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.

Hetkel kuum

Siia võrsub linnak. Pealinna esindusliku piirkonna miljöö paneb arendajale, arhitektile ja ehitajale eriti suure vastutuse.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
4 võimast GALERIID: Metro Capital ja EBS panid haridus- ja ettevõtluslinnakule nurgakivi
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Arhitektuurse lahenduse on loonud HG Arhitektuur OÜ.
Uudised
  • 30.06.25, 13:26
EKE alustab Hipodroomil suurt ehitusprojekti
Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson ja Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.
Saated
  • 24.06.25, 14:00
E-ehituse platvorm toob utoopia lähedamale, kui oskad oodata
Evecon OÜ uus tegevjuht Karl-Joonatan Kvell.
Uudised
  • 26.06.25, 10:04
Evecon sai uue juhi
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Uudised
  • 27.06.25, 11:41
GALERII: Mapri ehitab viltuvajunud elamu uuesti üles
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Esimesed korterid peaksid valmima 2026. aasta kevadeks.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Aviaator tähistas sarikapidu – vaata uhket galeriid!
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Eesti ehitajatel on Soomega eriline, ent kohati keeruline ja vastuoluline suhe.
Uudised
  • 27.06.25, 06:45
Soome ehitusturg on suvel selgelt aktiveerunud
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Haapsalu Uksetehas alustas paarikümne inimesega. Täna toimetab majas enam kui 170 töötajat.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.06.25, 10:20
Haapsalu Uksetehase teekond kirstudest, mänguasjadest ja pildiraamidest tuletõkke- ning helikindlate usteni

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele