Elering sõlmis Harku-Lihula-Sindi elektriliinil asuva Lihula 110-kilovoldise alajaama rekonstrueerimiseks lepingu riigihankel edukaimaks osutunud ettevõttega ABB-ga, lepingu maksumus on 3,2 miljoni eurot.
Lihula alajaam on Eleringi hallatava ülekandevõrgu olulisim sõlmalajaam Lääne-Eestis, mille uuendamine tugevdab kogu piirkonna varustuskindlust. Lihula alajaama kaudu saavad toite ka Lääne-Eesti suursaared Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa. Ühtlasi on Lihula alajaam osaks rajatavast Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest.
Lihula alajaama uuendamise hankel osales kokku kolm pakkujat.
Lihula alajaam läbib uuenduskuuri terves ulatuses. 1977. aastast pärinevas alajaamas rekonstrueeritakse juhtimishoone ja rajatakse uus 110-kilovoldine jaotla. Ehitustööd algavad selle aasta neljandas kvartalis, tööde valmimise tähtajaks on 2020. aasta detsember.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamine on oluline eeldus Balti riikide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Projekti raames rajab Elering uue 175-kilomeetrise Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldise elektriliini ning 14-kilomeetrise 330-kilovoldise liini Kilingi-Nõmme alajaamast Eesti-Läti piirini. Uus ühendus valmib kava järgi 2020. aastal.
Seotud lood
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.