Elering sõlmis Harku-Lihula-Sindi elektriliinil asuva Lihula 110-kilovoldise alajaama rekonstrueerimiseks lepingu riigihankel edukaimaks osutunud ettevõttega ABB-ga, lepingu maksumus on 3,2 miljoni eurot.
Lihula alajaam on Eleringi hallatava ülekandevõrgu olulisim sõlmalajaam Lääne-Eestis, mille uuendamine tugevdab kogu piirkonna varustuskindlust. Lihula alajaama kaudu saavad toite ka Lääne-Eesti suursaared Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa. Ühtlasi on Lihula alajaam osaks rajatavast Eesti-Läti kolmandast elektriühendusest.
Lihula alajaama uuendamise hankel osales kokku kolm pakkujat.
Lihula alajaam läbib uuenduskuuri terves ulatuses. 1977. aastast pärinevas alajaamas rekonstrueeritakse juhtimishoone ja rajatakse uus 110-kilovoldine jaotla. Ehitustööd algavad selle aasta neljandas kvartalis, tööde valmimise tähtajaks on 2020. aasta detsember.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamine on oluline eeldus Balti riikide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Projekti raames rajab Elering uue 175-kilomeetrise Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldise elektriliini ning 14-kilomeetrise 330-kilovoldise liini Kilingi-Nõmme alajaamast Eesti-Läti piirini. Uus ühendus valmib kava järgi 2020. aastal.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.