Tiit Terik: Meretunnel tooks kasu kogu Eestile

„Täna siin projekti üht juhtisikut, Kustaa Valtoneni kuulates ning projekti eskiise vaadates kaldun uskuma, et see umbes 100 kilomeetri pikkune ja ca 15 miljardit eurot maksev tunnel saabki ühel hetkel teoks. Kas juba aastaks 2024, nagu innukad projektijuhid on lubanud või veidi hiljem, polegi hetkel väga oluline,“ sõnas Tiit Terik. „Oluline on see, et sellest tunnelist saavad kasu nii Tallinn koos lähivaldadega kui kogu Eesti. Mulle isiklikult mõte kaht pealinna ühendavast merealusest raudteetunnelist meeldib.“

„Erinevalt igapäevaselt selle projektiga tegelevatest inimestest on minul väga raske neid ajaraame paika sättida, kuid mul on küll selline tunne, et kui praegu räägitakse sellest tunnelist kui suurest ja enneolematust asjast, siis tulevikus räägime sellest Tallinn-Helsingi ühendusest kui millestki väga igapäevasest, kui Kopli trammist,“ lisas Tiit Terik.

Eesti-Soome tunneli projekti vedav Finest Bay Area Development Estonia esitas mai alguses Eesti valitsusele taotluse tunneli ja sellega seotud tehissaare riigi eriplaneeringu algatamiseks.

Peter Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni juhitav Finest Bay Area Development Oy ja Touchstone Capital Partners Ltd sõlmisid märtsi alguses 15 miljardi euro suuruse vastastikuste kavatsuste protokolli Soome ja Eesti vahelise tunneli rahastamiseks, mille kohaselt antakse kolmandik rahastusest omakapitalina ning kaks kolmandikku laenuna.

Hiina fond saab vähemusosaluse ning kohustub andma projektile laenu. Varem on tunnelit nõustunud rahastama Dubai fond ARJ Holding 100 miljoni euro ulatuses.

Projekti vedavasse konsortsiumi Finest Bay Area Development kuuluvad veel inseneri- ja konsultatsioonifirma Pöyry, A-Insinöörit ja ehitusfirma Fira.