Mis muutus uue muinsuskaitseseadusega?

1. mail jõustus veebruari algul vastu võetud uus muinsuskaitseseadus. Uue seadusega soovib riik tulla hooliva ja omanikke kaasava partnerina lähemale umbes 135 000 muinsuskaitsealuse objekti omanikule, kelle hulgas on nii füüsilisi kui ka juriidilisi iskuid.

Äripäeva uus kontor Lutheri masinasaalis.  Foto: Andres Haabu

Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest, kuid kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.

Kuidas uus muinsuskaitseseadus ehitise omanikule appi tuleb, räägivad Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin ja restaureerimisnõunik Artur Ümar 6. juunil toimuval veebiseminaril. Lisaks kuulamisele saad veebiseminaril kasutada küsimuste ja vastuste formaadis otseetris nõustamist.

Registreeru SIIN.

Muinsuskaitse valdkonna senine peamine kitsaskoht oli, et kultuurimälestiste omanike, kes vastutavad avaliku huvi orbiidis oleva säilitatava kultuuriväärtuse eest ja riigi kohustused mälestiste säilimise tagamisel ei olnud tasakaalus. Samuti vajas korrastamist senine kompensatsioonisüsteem, mis tekitas omanikes ebaõiglustunnet ja seeläbi ohustas ka pärandi säilimist laiemalt. Riigi sooviks on tulla appi mälestiste omanikele ja toetada nende tegevust hooliva koostööpartnerina muinsuskaitsealuste pärandobjektide säilitamisel ja korrastamisel. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav ja omanikke ning kaasav roll.

Uue seaduselga lisatakse Restaureerimis- ja ehitustegevusse lisatakse paindlikust. Muinsuskaitse eritingimusi, mida seni tellis mälestise omanik, hakkab edaspidi uuringute põhjal andma amet. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. Omaniku kohustuseks jääb jätkuvalt uuringute läbiviimine, mis muutub osaliselt hüvitatavaks.

Näiteks hakkab riik kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest otseselt tulenevate nõuete – uuringute teostamine ja muinsuskaitselise järelevalvega seotud kulusid.

Uue seaduse järgi saab lihtsamaid ehitustöid tulevikus olema võimalik teostada tegevuskava alusel, mille võib koostada tööde teostaja ja ka aruande esitab siis teostaja. Kõikidel puhkudel ei ole vaja muinsuskaitselise järelevalve määramist ja ka ehitusprojekti staadium määratakse eritingimustega.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785