Allkiri all: Eesti liitub Euroopa elektrisüsteemiga

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on selle lepinguga nüüd lõplikult kokku lepitud Eesti liitumine koos kaasnevate tehniliste tingimustega Mandri- Euroopa elektrisüsteemiga 2025. aasta lõpuks. „Üks oluline etapp desünkroniseerimisel Venemaa süsteemist ja sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on saanud läbi, nüüd tuleb viis aastat teha väga pingelist tööd, et suuta täita kõik tehnilised tingimused, mis tagaks Eesti tarbijate elektrivarustuskindluse osana Mandri-Euroopa elektrisüsteemist,“ sõnas Veskimägi.

Kokkuleppes on kirjeldatud liitumise tehniline lahendus ning vajalikud katsetused ja uuringud.

Ühtlustamist vajavad elektrisüsteemi juhtimisprotseduurid ja nõuded süsteemi iseseisvaks stabiilseks tööks. Sünkroniseerimise tehniliseks eelduseks on Leedu-Poola vahelise alalisvoolu merekaabli rajamine, vajaliku koguse inertsi tagamine Balti elektrisüsteemis ja Balti elektrisüsteemi iseseisva talitluse võimekuse tagamine.

Liitumisleping jõustub, kui selle on allkirjastanud kolme Balti riigi, Poola ning Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite esindajad.

Paralleelselt liitumislepinguga käivad juba tööd investeeringutega Eesti elektrisüsteemi tugevamaks liitmiseks lõuna suunal seda nii kolmanda Eesti-Läti liini ehituse näol Harku alajaamast läbi Sindi ja Kilingi-Nõmme Riiga kui Ida-Virumaalt Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate elektri ülekandeliinide uuendamise projektiga.

Samuti käib edasiste investeeringute planeerimisega sh elektrisüsteemi talitluseks vajalike sünkroonkompensaatorite hankimiseks Eesti elektrisüsteemi

Balti riikide sünkroniseerimisprojekti kogumaksumus on suurusjärgus 1,3–1,5 miljardit eurot ja Eesti osa selles ca 350 miljonit eurot.

Investeeringute esimest etappi Eestis toetas Euroopa Liit 75 protsendi ulatuses 141 miljoni euroga. Sama suurt toetust taotleme ka investeeringute järgmistele etappidele Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.