Balti tehnikaülikoolid moodustasid BIM tippkeskuse

Tippkeskus on Balti riikides esimene omataoline ning see pühendub BIM modelleerimisele kogu ehitise elukaare jooksul. BIM on ehitise infomudel, kus luuakse ja hallatakse andmeid, mis on vajalikud hoone või rajatise projekteerimiseks, selle maksumuse planeerimiseks, ehitamiseks, käitlemiseks ning renoveerimiseks.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) rektor Jaak Aaviksoo sõnul on tehnikaülikoolide koostöö vundamendiks, millele rajatakse Põhjamaade ja Balti riikide ehitusinfo modelleerimise tippkompetents. „Võrreldes teiste sektoritega on ehituses kõige suuremad digitaliseerimise ja automatiseerimise väljakutsed, sest suur käive ning kõrged ehitushinnad kiirendavad vajadust parandada tootlikkust ja tõhusust ning sellest oleks kasu paljudele tarbijatele,“ sõnas Aaviksoo.

Keskusesse panustavad Tallinna, Vilniuse ning Riia tehnikaülikoolid nii teadlaste, oskusteabe kui ka teadusaparatuuriga. Keskuse peamised ülesanded on tipptasemel spetsialistide koolitamine, ühisõppekavade loomine ning senisest intensiivsem teaduskoostöö. TalTechis veab tippkeskust ehituse ja arhitektuuri instituut. Ülikoolis hiljuti avatud BIM õppeklassis saavad nii tänased tudengid kui ka töötavad spetsialistid õppida parimatest praktikatest.

TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski avaldas lootust, et BIM-ist tuleb samasugune edulugu ja kvaliteeditõus, nagu seda on olnud hoonete energiatõhususe jõuline parandamine. „BIM tippkeskus annab hoogu juurde ja seob tugevamalt digitaalehituse klastri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatuse ning tehnikaülikooli digialgatuse TalTech Digitali, mille eesmärgiks on kasutada ja arendada nüüdistehnoloogiaid parimal viisil kõikides ülikooli ettevõtmistes,“ ütles professor Kurnitski.

Oluline on BIM valdkonna sidumine erinevate inseneriainetega juba tudengiaastate alguses, rikastades õppetööd sellistest globaalsetest suurprojektidest saadud kogemusega nagu näiteks Inglismaa 117 km pikkune raudtee Crossrail ning 530 km pikkune kiirraudtee High Speed 2.

Näiteks on Rail Balticu taolistesse suurprojektidesse vaja digitehnoloogia spetsialiste, kes BIM-i abil muudavad projekteerimise, ehitamise ning korrashoiu oluliselt efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.

Vilniuse Gediminase tehnikaülikooli rektor Alfonsas Daniūnas kinnitab, et BIM-i rakendamine on hädavajalik ehitussektori uuendamiseks ning konkurentsivõime tõstmiseks. „Neljas tööstusrevolutsioon ning digitaliseerimine eeldavad ning põhjustavad suuri muutusi üle kogu maailma. Ülisuur vajadus ehitusinseneride järele ongi põhjuseks, miks Vilniuse Gediminase tehnikaülikool otsustas võtta initsiatiivi loomaks BIM tippkeskuse koos teiste Balti riikide tippülikoolidega. Ühise keskuse eesmärgiks on lisaks ehituseriala spetsialistide ka arhitektide, keskkonna- ning taristuinseneride õpe,“ rõhutab rektor Daniūnas.

Kui CAD projekteerimine on üldjuhul kahemõõtmeline, siis BIM on infoküllane 3D mudel, mis aitab leida projekteerimisvigu, neid enne ehitamist korrigeerida ja hoida seeläbi ehitise maksumust kontrolli all ning teha ka erinevaid simulatsioone (sh energia- ja sisekliima ning ehitusprotsessid) parima projektlahendi leidmiseks. Pärast ehitise valmimist tehakse sellest digitaalne kaksik, mida saab integreerida näiteks ehitise korrashoiu teostamiseks. CAD seda ei võimalda.

Eestis on BIM-i abil ehitatud näiteks TalTechi liginullenergihooneks renoveeritud ühiselamu Akadeemia tee 5a, ka on ülikoolil plaanis renoveerida Mäepealse testhoone just selle mudeli abil ning piloteerida selle korrashoidu BIM mudeli põhiselt. BIM mudeliga hallatakse ka näiteks Londoni Heathrow lennujaama ning on loodud Istanbuli uus lennujaam.