LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing usub, et aasta teises pooles ehitushinna pidev tõus lõpeb. „Välistatud pole langus aasta lõpus või 2020. aasta alguses,” täpsustas ta.
Saksing sõnas, et kuigi järsk tõus statistikas ei kajastu, on ehitushinnad viimase poole aastaga kerkinud kümnendiku ja rohkemgi.
Ehitusmaht väheneb Saksingu jutu järgi eelkõige seetõttu, et kasumlikkus kahaneb. „Projektid, mis enne olid rohelises, on nüüd piiri peal. Pigem kaalutakse, kas alustada või ei,“ märkis ta.
Saksing põhjendas, et hulk eurorahale toetuvaid projekte, kus ehitajad saavad praegu tööd, hakkab lõppema. Uued suured, näiteks Rail Baltic, pole veel alanud. Olukorras, kus ehitusettevõttes on inimesed tööl, masinad liisitud, vähendab firma pigem marginaali, et täita kohustusi töötajate ja laenuandja ees.
Teiseks pole ostjad hinnatõusuga kaasa tulnud ega valmis ostma veel kallimat vara. „Need, kes tahavad oma teenust müüa, peavad leidma uued, efektiivsemad lahendused või kasumlikkuses tagasi andma,“ kinnitas Saksing.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.