Riigikogu kultuurikomisjon saatis teisele lugemise uue muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis tasakaalustab riigi ja mälestise omanike õigusi ja kohustusi. Eelnõu kohaselt hakatakse mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise omanikule hüvitama uuringule ja muinsuskaitselisele järelevalvele tehtud kulutusi.

- Lutheri masinasaal on tunnistatud hästirestaureeritud mälestiseks.
- Foto: Andres Haabu
Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne.
Eelnõu sai kahe lugemise vahel huvirühmadelt rea ettepanekuid ja täiendusi, mis kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitavad seaduse eesmärkide saavutamisele väga hästi kaasa. „Kõik osapooled on tunnistanud, et uus seadus on parem kui kehtiv seadus,“ ütles Must. „Sõnastasime eelnõu keskse lähenemisena, et kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus ning mälestisega seotud piirangute puhul tuleb tagada avaliku ja erahuvi tasakaal ning proportsionaalsus,“ lisas ta.
Samuti lisati eelnõusse, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega ja täpsustati, et mälestisel töid tehes kasutatakse võimalusel ja põhjendatud juhtudel algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Komisjoni liige Yoko Alender sõnas, et seaduse tekstis tuuakse selgemini esile muinsuskaitseliste piirangute eesmärk ja kaalumisruum. „Muinsuskaitseamet peab oma tegevuses lähtuma neist eesmärkidest, kaaluma piirangute põhjendatust ja kaasama omaniku,“ märkis Alender.
Kultuurikomisjoni aruteludes pandi suurt rõhku sellele, milliste mälestisel või muinsuskaitsealal tehtavate tööde puhul on vaja taotleda luba ja millistel juhtudel võib piirduda ameti teavitamisega. Komisjoni hinnangul on eelnõus leitud hea tasakaal.
Komisjon tegi ka ettepaneku võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist toetuse andmiseks omandireformiga tagastatud ehitismälestise remontimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks.
Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte
Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!