Riik hakkab kulutusi muinsuskaitsele hüvitama

Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne.

Eelnõu sai kahe lugemise vahel huvirühmadelt rea ettepanekuid ja täiendusi, mis kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul aitavad seaduse eesmärkide saavutamisele väga hästi kaasa. „Kõik osapooled on tunnistanud, et uus seadus on parem kui kehtiv seadus,“ ütles Must. „Sõnastasime eelnõu keskse lähenemisena, et kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus ning mälestisega seotud piirangute puhul tuleb tagada avaliku ja erahuvi tasakaal ning proportsionaalsus,“ lisas ta.

Samuti lisati eelnõusse, et ajaloolises keskkonnas tehtavate muudatuste puhul tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadustega ja täpsustati, et mälestisel töid tehes kasutatakse võimalusel ja põhjendatud juhtudel algupäraseid materjale ja traditsioonilisi tehnoloogiaid.

Komisjoni liige Yoko Alender sõnas, et seaduse tekstis tuuakse selgemini esile muinsuskaitseliste piirangute eesmärk ja kaalumisruum. „Muinsuskaitseamet peab oma tegevuses lähtuma neist eesmärkidest, kaaluma piirangute põhjendatust ja kaasama omaniku,“ märkis Alender.

Kultuurikomisjoni aruteludes pandi suurt rõhku sellele, milliste mälestisel või muinsuskaitsealal tehtavate tööde puhul on vaja taotleda luba ja millistel juhtudel võib piirduda ameti teavitamisega. Komisjoni hinnangul on eelnõus leitud hea tasakaal.

Komisjon tegi ka ettepaneku võimaldada erastamisest laekuva raha kasutamist toetuse andmiseks omandireformiga tagastatud ehitismälestise remontimiseks, restaureerimiseks ja konserveerimiseks.

Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel 13. veebruaril.