Veebruaris saab Äripäeva veebiseminaride keskkonnas kuulata kahte kinnisvarateemalist seminari.
Esimene neist on väärtuslik info igale kinnisvaraomanikule, kes kunagi plaanib oma vara müüa või uut soetada.
Tänapäeval ei saa müügiprotsess enam kulgeda puuduliku dokumentatsiooniga. Tihti võib probleemiks olla eluruumide ümberehitus, omanikul pole tehtud töödele võetud ehitusluba, ehitustööde lõppemisel taotletud kasutusluba jne.
Nõutavate lubade olemasolu küsib omakorda ka ostjale laenu väljastav pank ja ebakorrektne dokumentatsioon võib saada müügile taksituseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veebiseminaril jagatakse nõu, kuidas teha dokumentide audit ja mida ette võtta, kui kinnisvaral on dokumendid korrast ära. Kõnelejateks on Lahe Kinnisvara kutseline hindaja Eda Erissaar ja kinnisvara konsultant-maakler Gözell Haug.
Veebiseminar „Mida teha, kui kinnisvaral on dokumentatsioon korrast ära“ toimub 04. veebruaril kella 14.00-16.00 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas. Registreeru
SIINTeine veebruarikuine veebiseminar pakub häid nõuandeid investeerimishuvilistele. Viimasel ajal on väga populaarseks saanud väike- ja mikrokorterite arendamine, aga inimesed on seejuures jagunenud kahte leeri – ühed, kes näevad nende vajalikkust ja teised, kes ei suuda aru saada, kellele need korterid mõeldud on.
Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi ja nägemusi sellest, mis on hea investeering. Teadatuntud plussid väikeste korterite soetamisel investeeringu eesmärgil on likviidsus ja hea üüritulu, aga kas minikorterid on ikka hea investeering? Kas pangalaenu saamisel on erisusi? Mis tingimusi peab arvestama välja rentides, makse makstes? Kuidas on inventari vananemise ja elamu hooldustöödega?
Neile ja teistele küsimustele annab veebiseminaril vastuseid arendusfirma Koidu Ehitus juhatuse liige Karin Vinkel.
Veebiseminar „Minikorterite head ja vead“ toimub 22. veebruaril kell 14.00-15.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas. Registreeru
SIINSeotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis