Uuring: üldehitajaid tuleb tikutulega otsida

OSKA tööjõuvajaduse baromeetri hinnagul tuntakse ehitussektoris oskustööliste puhul kõige enam puudust üldehitajatest, puuseppadest, torulukkseppadest, ehituselektrikutest.

Ehitussektoris, kus tootmismahud kasvasid 2017. aastal märgatavalt ning kus mahud on kasvanud ka 2018. aasta esimeses pooles, jääb oskustöölisi puudu üle Eesti. Suuremates maakondades napib ka maalreid ja mujal liigitamata üldehitustöölisi, kinnitab uuring.

Valdavalt raskendab töötajate leidmist tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon ning raske füüsiline töö, mis ei pruugi kõigile sobida. Kuna ametiala nõuab valmisolekut lähetusteks, siis ka see kahandab soovi ehitusvaldkonnas töötada.

Juhte (juhid ehituses ja ehituse töödejuhatajad) on puudu peamiselt suuremates maakondades (Harju- ja Tartumaa), kus ehitusturg on aktiivsem ning tööjõu leidmisel on probleemiks potentsiaalse tööjõu ebapiisav kvalifikatsioon. Ka ehituse lihttööliste puhul (teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölised, hooneehituse lihttöölised) on tööjõu puudujääki näha just suuremates maakondades.

OSKA tööjõuprognoosi järgi töötajate arv järgmise kaheksa aasta jooksul ei vähene, kuid selle eelduseks on tööea pikenemine, tööturul aktiivsete osakaalu kasv ning positiivne ränne.

Uuringu ühe autori, OSKA vanemanalüütik Siim Kruselli sõnul töötavad inimesed üha kõrgema eani, tööturul aktiivsete osakaal kasvab ning ka sisserändajaid on viimastel aastatel olnud rohkem kui lahkujaid. „Samade arengute jätkudes suudame lähitulevikus säilitada praeguse hõivatute arvu, sest ka tööealise elanikkonna vähenemine lähiaastatel aeglustub“, selgitas Krusell.

Uuringust selgub, et töötajate arv oli 2017. aastal viimase majandusbuumi rekordhõivega sama vaatamata sellele, et 15-74-aastasi oli eelmisel aastal ligi 70 000 võrra vähem kui 10 aastat varem. Töötajate arv ja hõivemäär on enim kasvanud just üle 50-aastaste seas.

Vanemad töölised vajavad asendust

Viimastel aastatel on sisserändajaid olnud rohkem kui lahkujaid, mistõttu on rahvaarv kasvanud hoolimata negatiivsest iibest. Tugeva panuse on andnud ka Eesti kodanike tagasiränne välismaalt, eelkõige Soomest.

Uuringu järgi kasvab töökohtade arv eelkõige tehnoloogiaga seotud aladel ning tervishoius ja sotsiaaltöös.

Vanuse tõttu tööturult lahkujatest on vaja enim asendada aineõpetajaid, koolide ja lasteaedade tugispetsialiste, meditsiiniõdesid, hooldustöötajaid, ehituse oskustöötajaid ja mootorsõidukite juhte. Töötajate arvu langust prognoositakse avalikus halduses, jaekaubanduses, põllumajanduses, tekstiili-, rõiva- ja nahatööstuses ning veonduses ja laonduses.

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2018“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2026. Tegemist on iga-aastase uuringuga, mille koostab sihtasutus Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Töötukassaga.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes.