Uuenenud teehoolduskava toob Eesti teedele juurde 113 miljonit

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas, et riigiteede säilitamise ja arendamise põhimõtted ei muutu. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu olemasoleva taristu korrashoiule ja hooldele, kuid samas panustatakse senisest enam teedevõrgu arendamisse.

„Vaadates olukorda meie liikluses ja suurt hukkunute arvu, on selge, et peame senisest enam panustama teevõrgu arendamisse, mis aitab omakorda kasvatada liiklusohutust. Teehoiu rahastamine peab alati olema kooskõlas vajaduste ja võimalustega – kui on vaja ehitada teatud lõigud või ristmikud ümber ohutumaks, siis tuleb  ehituseks rohkem raha panustada. Vaatluse all olevatel aastatel ehitatakse näiteks surmalõiguks nimetatud Aaspere-Haljala vaheline tee neljarealiseks. Uuenenud teehoiukava suurim kasv jõuab aga Pärnumaale, sest rahastatud saavad esimesed 2+2 lõigud Via Baltica teel Pärnu maakonnas. Just uute neljarealiste lõikude ehitust pean uuenenud teehoiukava olulisemaks aspektiks,“ rääkis majandusminister Kadri Simson.

„Uuenenud kavasse saime lisada selle koalitsiooni poolt otsustatud strateegilised objektid ja lisaraha kruusateede mustkatte alla viimiseks, kuid peale valimisi tehtavad poliitilised kokkulepped – milliseid teid lähiaastatel remontida ja ehitada – lähevad juba dokumenti 2019-2023. Aastal 2020 on võimalik teehoiukava täiendada eurovahenditega, sest siis on selge uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis kindlasti toob lisavahendeid ka Eesti teedevõrgu arendamiseks. Seega ei ole kavas olevad numbrid aastatel 2021-2022 lõplikult paigas, vaid näevad tulevikus kindlasti kasvu.“