Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesterbacka: Soome lahe rongi esimene sõit kuue aasta pärast
Ühtlasi ütles Vesterbacka, et Eesti, Soome ja ka Euroopa Liit on kinnitanud, et neil on lahendamiseks suuremaidki pudelikaelu ja konkureerivat riiklikku tunneliprojekti nemad ei tee.
Oleme maailma keskpunkt
Arvatakse, et oleme perifeerias. Ei ole, oleme kõige keskel. Oleme Hiina, Jaapani, India lähimad naabrid. Meil on otselennud Tokyosse kolm korda päevas, aga mitte ainult pealinnadesse, vaid ka tervesse hulka suurematesse Aasia linnadesse. Finnair on olnud edukas ja peame seda ära kasutama,” rääkis ta ja lisas, et seda edu tuleb Tallinnaga jagada. Helsingi–Tallinna ühine linnalähiala oleks suurem kui Stockholmil ja Amsterdamil, selleks aga oleks meil vaja ühist lennujaama. Sisuliselt oleks Vesterbacka sõnul Tallinna lennujaam Helsinki lennujaama teine terminal ja nende vahe peaks olema 20 minuti sõit.
Vesterbacka kinnitas, et eesmärk on panna rong käima 24. detsembriks 2024. Siis saaks 20 minutiga Ülemistelt Helsingi lennujaama. “See muudab kõik ja siis me oleme üks linn. Usume tähtaegadesse, soomlased võtavad tähtaegu tõsiselt,” sõnas ta ja lisas, et töö käib olemasolevate tehnoloogiatega ja tehnoloogilist riski - nagu Elon Musk - ei võeta. Inimesed ja kaubareisid on plaanis hoida täiesti eraldi, selle tagab 70 meetrit lai tunnel.
Tallinnas oleks peatus Ülemistel, meres peatus tehissaarel, Soome poole peal on kavas kaks peatust, viimane lennujaamas. Keset merd kavatsevad tunneliehitajad teha täiesti energiasõltumatu saare. “Sellist asja pole maailmas kunagi tehtud ja sellest pole isegi räägitud. See on täiesti ainulaadne.”
Hiljem on mõttes ühendus pikendada ka Põhjamereni ja lõunasse Minskini.
Ei tohi saada uueks Silicon Valleyks
Eesti ja Helsingi kui värsked IT-keskused peavad tema sõnul arvestama ka sellega, et me ei tohi lõpetada nagu järgmine Stockholm või Silicon Valley. “San Francisco suurim jama on majutus. Normaalsed inimesed ei saa lubada endale seal elamist. Sul võib olla tipptöö, tipptasemel palgaga suisa maailma arvestuses, aga elama pead ühiskorteris 10 teise välismaa IT-spetsiga. Seda me ei taha ja seega peab elamine olema hajutatud,” põhjendab Vesterbacka tunneli vajalikkust.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele