Rail Baltica projektis on praegu käimas projekteerimisfaas. Fakt on see, et Rail Baltica hakkab juba ehitusjärgus väga oluliselt Eesti majandust mõjutama, kinnitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson eile toimunud Rail Baltica Business Network Estonia aastakoosolekul.
Kadri Simson andis ülevaate Rail Baltica projekti hetkeseisust. Minister rõhutas, et tegemist on Eesti jaoks jätkuvalt olulise projektiga, mille arendamine toimub plaanide kohaselt.
Rail Baltica Eesti äriühingu juht Riia Sillave märkis omalt poolt, et selle aasta Eesti tegevuste graafik on väga tihe. „Näiteks on algamas ehituslogistika uuringud, samuti jätkatakse ehitusmaavarade varustuskindluse uuringutega, alustatakse Pärnu Kaubajaama tasuvusuuringuga ning Tallinna ja Pärnu reisijaterminalide projekteerimisega. Esimeste tulemusteni on jõutud Tallinna Vanasadama ning tulevase Ülemiste reisiterminali ühenduse uuringutes,“ ütles Sillave.
Rail Baltica Eesti ärivõrgustiku juhatuse liige Tõnis Tamme märkis, et ettevõtjate huvi Rail Baltica vastu üha elavneb. „Seda kinnitavad ka mitmed hiljutised rahvusvahelised ülevõtmistehingud Eesti transpordi- ja ehitussektoris, mis on tehtud mõeldes ette uue raudteeühendusega seonduvate põhja-lõuna suunalistele äriperspektiividele. Samuti on hea meel meie võrgustiku liikmeskonna kasvamise üle ning Rail Balticast huvitatud ettevõtjate võrgustiku asutamise üle ka lõunanaabrite juures Lätis,“ sõnas Tamme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mittetulundusühing Rail Baltica Business Network Estonia loodi, et anda ettevõtjatele parem võimalus kaasa rääkida uue Rail Baltica raudteega seonduvates küsimustes ning varakult kaasata äriringkondi Rail Baltica arendamisse ja seotud ärivõimaluste kaardistamisse. Mittetulundusühingul on 23 liiget.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.