Tallinna Linnavolikogu otsustas osaleda Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine”.

- Vana- Kalamaja tänava arhitektuurivõistluse võidutöö "Kasvulava".
- Foto: Kavakava
Projekti hinnanguline kogumaksumus on 2 195 500 eurot, millest projektile taotletav Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 1 819 000 eurot, moodustades abikõlblikest kuludest 85 %.
Projekti raames kaasatakse välisrahastus Vana-Kalamaja tänava ja Jaama platsi arhitektuurivõistluse võidutöö realiseerimiseks. Võistluse võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kavakava OÜ töö nimega „Kasvulava“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke).
„Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli leida Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, millega luuakse Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Praegune tänava ruumijaotus on autokeskne, kõnniteed on kitsad ning liikluskorraldus soosib autokasutust, sobilik kujundus ja haljastus puudub. Eesmärgiks on seatud erinevate liikumisviisidega arvestav, tänaval viibimist soodustav õdus ja atraktiivne keskkond. Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlikke arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele.“
Projekti laiemaks eesmärgiks on tänava projekteerimine ja rekonstrueerimine läbi viia avatud ja kaasava protsessina. Oma arvamust saab avaldada aasta algul tutvustatud mobiilirakenduse AvaLinn kaudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.