Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riitol võlgu 2,8 miljoni eest, arvel 100 eurot
Ajutise pankrotihalduri koostatud aruandest tuleb välja, et Riito läks põhja juhtimisvigade tõttu. Kurikuulsa Facio järglaseks ristitud Riitol vara ei ole – summa piirdub saja euroga, võlgu on Riito kogunud aga 2,8 miljonit eurot. Praegu ei ole selge, kas Riito pankrot kuulutatakse välja või lõpeb asi raugemisega, kirjutas Äripäev.
Saneerimist paludes pakkus Riito oma vara hulka Toomas Trompi teise firma kinnisvarainvesteeringuid, mille ajutine haldur Peeter Sepper aruandes maatasa teeb. Kuna investeeringud ei kuulu Riitole, on nende väärtus Sepperi hinnangul ümmargune null.
Peale selle tegi Riito juhtimisvigu. Ettevõtte juhatusse kuulusid aastate jooksul nii Toomas Tromp, Erik Liiv kui ka Igor Zubets ning Sepper avab aruandes vigade tausta.
Aruandes seisab, et kuna Riito maksejõuetus kujunes välja kaks aastat tagasi, aga pankrotiavalduse esitas ettevõte alles selle aasta veebruaris, ei järginud firma juhatus seadust – jättis õigel ajal pankrotiavalduse esitamata. See on üks juhtimisviga, mille juhatus tegi.
Riito kannatas, kuna konkurents surus ehitushindu alla, aga Sepper kirjeldab aruandes veel, kuidas ehituse riigihangetel peatöövõtulepingu saamiseks teevad ettevõtjad väga väikese kasumimarginaaliga või alapakkumisi. Kahjumi loodavad nad hiljem tellijalt raha juurdeküsimise või odavamate materjalide kasutamisega korvata.
Sama teed läks ka Riito. Nii läheb juhtimisvigade alla ka teadlikult alapakkumiste tegemine. Juhatus võttis liigseid äririske.
Milliseid juhtimisvigu ettevõttes veel tehti, loe Äripäevast.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele