Sisearhitektid soovivad hakata kutsepädevust tõendama
Eesti Sisearhitektide Liidu üldkogul koondus arutelu ehitusseadustiku muudatusettepanekute ümber, millega soovitakse kehtestada sisearhitekti kvalifikatsiooni tõendamise nõue ehitusloakohustuslike ehitusprojektide sisearhitektuurse osa kavandajale.
Kehtiva ehitusseadustiku järgi peavad ehitusprojekti erinevaid osi allkirjastama projekti arhitekt, eriosade, sh ventilatsiooni-, elektri- jm. insenerprojektide autorid, kuid mitte sisearhitektuuri projekti teostanud sisearhitekt, kuigi ka selles valdkonnas on välja töötatud kutsestandardid.
Ville Lausmäe selgitas ESL üldkogule seadusandluse töögrupi eesmärki minna üle ehitusvaldkonna kutsepõhise pädevuse tõendamisele, mille aluseks on teistes projekteerimisvaldkondades levinud praktika ning ka uue "EVS 932:2017 Ehitusprojekt" säte: "Hoone sisearhitektuur on hoone ehitusprojekti osa."
"Töögrupp tegeleb sisearhitektide õiguslikult ebaselge olukorra lahendamisega, tehes ettepanekuid ehitusseadustiku täiendamiseks. Eesmärgiks on tagada kvaliteeti, sh. ohutust ning anda sisearhitektidele täiendavaid õigusi oma erialal tegutsemiseks," selgitas Ville Lausmäe.
Eesti Sisearhitektide Liit soovib muuta sisearhitektuuri osa ehitusprojekti lahutamatuks osaks, et sisearhitektuuri projekti tegelikul koostajal oleks ka allkirjaõigus. Praegusel juhul vastutab sisearhitektuuri projekti eest arhitekt, kes samas enamasti ei ole projekti tegelik autor.
"Alates 2018 on seadusandluses sisearhitektuuri projekti allkirjastamine küll muudetud kohustuslikuks, kuid seda peab allkirjastama projekti koostaja kes ei pea aga olema sisearhitekt. Hetkel on õigus teostada sisearhitektuuri projekti kel iganes. Seda peaks aga ehitusloakohustuslike projektide puhul teostama kompetentne sisearhitekt, kuna ehitusprojekti sisearhitektuuri osas käsitletakse mitmeid ohutust puudutavaid küsimusi, mida ei käsitleta teistes ehitusprojekti osades. Soovime tagada kvaliteetseid ning ohutuid ruumilahendusi ning võimaldada kompetentsetele sisearhitektidele iseseisva tegutsemisõiguse seaduse silmis. Seeläbi ka luua sisearhitektidele elukutse ning kvalifikatsiooni tõendamise kohustuse läbi kutsesüsteemi," täpsustab Ville Lausmäe.
Seadusandluse töögrupi tegevus puudutab majandus- ja taristuministri määruse nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" poolt seatud raamistikku ning peamiselt keskendub Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 61 (varem 108) "Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded" täiendamisele. ESL seadusandluse töögrupp on koostöös Kutsekomisjoniga pidanud tihedaid läbirääkimisi Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga ja asjassepuutuvate teiste erialaliitudega. Ehitusseadustiku täiendamise ettepanekute tulem saab olema kohustuslik vaid omavalitsuste esitatud tellimustele, kuigi praktikas lähtuvad sellest ka teised.
Paralleelselt seadusandluse töögrupiga on tegelenud Eesti Sisearhitektide Liidu kutsestandardi töögrupp eesotsas Aili Aasojaga ka kutsestandardi kaasajastamisega.
Sisearhitekti kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse sisearhitekti tööd ja selle töö edukaks tegemiseks vajalikke kompetentsinõudeid. Esimesed sisearhitekti kutsestandardid kehtestati 2006. aastal. Seoses üleminekuga 8-astmelisele kutsekvalifikatsiooniraamistikule kinnitati 2012. aastal uued standardid.
2017. aastal alustati uute ajakohastatud sisearhitekti kutsestandardite väljatöötamist, mis kehtestatakse 2018. aasta märtsis: sisearhitekt, tase 6, diplomeeritud sisearhitekt, tase 7, volitatud sisearhitekt, tase 7, sisearhitekt-ekspert, tase 8.
Eesti Sisearhitektide Liidu juurde on loodud ka hariduskomisjon, kelle rolliks on erialahariduse jätkusuutlikkuse tagamine. Komisjoni tegevuse tulemusena on saavutatud kokkulepe Eesti Kunstiakadeemiaga, mille eesmärgiks on viia magistritaseme õppekava vastavusse kutsestandardiga ning võimaldada magistritaseme õppekava läbinule kutsetaseme "Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7" kvalifikatsioon.
"2018. aastal tähistavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Sisearhitektide Liit sisearhitekti elukutse 80. juubelit. Sellealast kõrgharidust hakati Eestis andma 1928. aastal praeguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Oleme sisearhitektuuri koolkonna haruldased näited nii Baltikumis kui Euroopas laiemalt. Et säiliks sisearhitekti elukutse ja Eesti ajalooliselt loodud teadmus selles valdkonnas, peame seadusloomes oma kanda kinnitama," võttis teema kokku Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse esimees Pille Lausmäe.
