Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nutikas lahendus, millega säästis Aura Keskus aastaga üle 70 000 euro
Pane tähele!
Kogemuslugu Aura keskuse säästu toonud renoveerimisest räägib AU Energiateenuse juht Aivar Uutar 13. märtsil toimuval konverentsil Säästlik hoone 2018.
Pane ennast kirja SIIN.
2016. aasta suvel tehtud renoveerimise käigus ehitas AU Energiateenus ümber Aura keskuse ventilatsioonisüsteemi ning paigaldas heitvee soojustagastussüsteemi. Viimane võimaldab taaskasutada duširuumides ja basseini filtrite pesule kulunud sooja vee energia.
Eesmärk oli soojusenergia kuludelt aastas kokku hoida minimaalselt 57000 eurot, kuid esimese aastaga saavutati 61700 eurone sääst. Sellega täideti minimaalsest eesmärgist 108 % ning planeeritud eesmärgist 103 %. Lisaks püstitatud soojusenergia kokkuhoiule, saavutati ka täiendav kokkuhoid 9600 eurot elektrikulude vähenemiselt.
Eesmärke täitva ja neid isegi ületava säästu tagas tehnosüsteemide ehitaja poolne tulemuse garanteerimine. Selline skeem on alternatiiviks tavapärasele ehitusprotsessile, mille korral ehitaja saab tasu pärast objekti valmimist, selgitas AU Energiateenuse juht Aivar Uutar.
Tasudes töövõtjale hoopis pärast soovitud tulemuste saavutamist, muutub ehitustöö energiateenuseks, mille korral partnerettevõte peab ka seadmete ekspluatatsiooni jooksul energiatõhususe nimel vaeva nägema. Seda aitab teha tehnosüsteemide töö järelseire ning energiakulude pidev monitoorimine. Energiakulude monitoorimissüsteemi abil on võimalik operatiivselt reageerida nii riketele kui ka tarbimisanomaaliatele ja seeläbi energiakulud kontrolli all hoida.
Kogemuslugu Aura keskuse säästu toonud renoveerimisest räägib AU Energiateenuse juht Aivar Uutar 13. märtsil toimuval konverentsil Säästlik hoone 2018.
Pane ennast kirja SIIN.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele