Mustamäe kultuurikeskus läheb maksma 8,3 miljonit eurot

Võrk tõdes, et paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele. „Uues majas saavad olema nüüdisaegsete võimalustega ruumid huviringidele ja avarad saalid,“ ütles Võrk.

Kultuurikeskuse tulevase hoone olulisimaks ruumiks on 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte. Vana maja saalis on küll 200 kohta, kuid puudub statsionaarne lava, seal toimuvad nii treeningud, tantsuõhtud kui ka muud üritused.

Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m². Keldrikorrusele on kavandatud riietus-, abi- ja tehnilised ruumid, dekoratsioonide ladu ja bändide harjutusruum. Esimese korruse saal ulatub läbi teise ja osaliselt ka kolmanda korruse. Teisel korrusel on tehnilised ruumid, kolmandal heli- ja valgusetuba ning kontoriruumid. Neljas korrus on huviringide päralt. Sinna on kavandatud seminari-, käsitöö- ja klubitoad, suur harjutussaal tantsijatele ja muusikaklass.

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.

Väljakuulutatud ehitushankele oodatakse ehitusfirmade pakkumisi hiljemalt 23. jaanuariks.Seoses vana hoone lammutamisega tuleb kokku paarikümnel laste,- noorte- ja täiskasvanute ringil sealt veebruarikuu jooksul asendusruumidesse kolida.

Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt.

Projekteerimisel kasutati 3D tarkvara ja BIM põhimõtteid. Linnavaraameti BIM koordinaatori ja projekteerijate tihe koostöö võimaldas kõrvaldada mitmeid vastuolusid, mis oleksid jäänud 2D joonistel avastamata.