Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituse asekantsler: määrus ei võta kelleltki kutset
Ministri määrus ei võta kelleltki kvalifikatsiooni ega kutset ära. Määruse eesmärk on täpsustada ehitusvaldkonna alamtegevusalad, mis vajavad samuti kutset, kirjutab ehituse asekantsler Jüri Rass vastuseks Eesti Omanike Keskliidu kriitikale 1. jaanuarist jõustunud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo määruse kohta.
Pane tähele!
30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.
Pane ennast kirja SIIN.
2015. aasta juulis jõustnunud Ehitusseadustiku läbiv põhimõte on, et kes iganes midagi teeb, peab tegema seda asjatundlikult ehk ettevõtja peab olema pädev tööde asjatundlikuks tegemiseks.
Asjatundlikkuse põhimõte võimaldab ehitusalal tagada hea tava järgimise, ehitiste ohutuse ja kvaliteedi, keskkonnasäästu ning tootlikkuse tõusu. Vajadus valdkonna spetsialistide pidevaks erialaseks arenguks tuleneb ehitiste ja ehitamise kasvavast tehnilisest keerukusest, näiteks energiatõhususe ja digitaliseerimise tõttu. Eesti ehitussektori tootlikkus jääb suurelt alla Euroopa keskmisele. Mahajäämus süveneb, kui me ei tegele ehitussektori vastutavate töötajate kompetentsuse tõstmisega. Kutsesüsteem seob vahetult eriala parima praktika ning hariduspakkumise, mistõttu luuakse eeldused, et spetsialistide koolitus vastab kõige värskematele vajadustele. Ajakohane koolitussüsteem on aluseks ka sellele, et kaalutakse elukutseks valida inseneri-, arhitektuuri- või muu ehitusega seotud eriala.
Kohustus kutset taotleda ei laiene kõigile
Otsuse minna ehitusvaldkonnas üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele võttis Riigikogu vastu Ehitusseadustiku kehtestamisel 2015. aastal. See sätestab üheselt kohustuse tõendada isiku kvalifikatsiooni haridusel ja töökogemusel põhineva kutsetunnistusega.
Kohustus kutse taotlemiseks ei laiene kõikidele ehitusala spetsialistidele ja ettevõtte töötajatele. Kutsega tuleb ühes ettevõttes tõendada eelkõige nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd reguleeritud tegevusalal.
Seega määrus ei võta tööd ehitusspetsialistidelt. Siiski on mõistetav, et juhul, kui isik kontrollib teiste tööd, on tema pädevus kõrgem nende isikute pädevusest, keda ta kontrollib.
Koos ehitusseadustiku jõustumisega 2015. aasta 1. juulil võttis Riigikogu vastu ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, mis kehtestas kutsega kvalifikatsiooni tõendamise nõude üleminekuperioodi kuni aastani 2018. Sellest ajast peab ettevõtjat esindav teiste tööd juhtiv või kontrolliv isik sooritama kutseeksami. Seaduse alusel on arhitektuurse projekteerimise valdkonnas kutsega kvalifikatsiooni tõendamise kohustus kehtinud alates 2017. aasta 1. jaanuarist ehk juba üle aasta.
Projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal jõustus kohustus käesoleva aasta 1. jaanuaril. Ehitustööde ja teedevaldkonna tegevusaladel jõustub kohustus 2018. aasta 1. juulil. Eelnimetatu on Riigikogu kui seadusandja tahe, mis ei sõltu ministri otsusest. Teisisõnu minnakse käesoleval aastal üle kutsepõhisele pädevuse tõendamisele hoolimata ministri otsustest määruse tasandil.
Määrus täpsustab tegevusalad
Ministri määrus ei võta kelleltki kvalifikatsiooni ega kutset ära. Määruse eesmärk on täpsustada ehitusvaldkonna alamtegevusalad, mis vajavad samuti kutset. Määruse loetelud on suures osas üle võetud 6. augustil 2015. aastal majandus- ja taristuministri kehtestatud määrusest nr 108. Koostöös eriala ekspertidega otsustati tegevusalasid korrigeerida tulenevalt olemasolevatest kutsestandarditest.
Määruse tekstide väljatöötamisel olid suureks abiks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Maanteeamet, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Soojustehnikainseneride Selts, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Veeühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Asfaldiliit, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond, Sihtasutus Raudteekutsed, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Hetkel kuum
Kuivõrd kutsenõue tuleneb otseselt ehitusseadustikust, siis ehitusseadustiku ja kõnesoleva kutsenõude kohustuse teemalised otsused tehti ja nendele vastav eelnõu vormistati 5 aastat tagasi koostöös üle 70 asutuse esindajaga, kelle hulka kuulusid ka eelnimetatud organisatsioonid ja Eesti Omanike Keskliit. Eelnõu võeti Riigikogu poolt vastu ja jõustus Ehitusseadustikuna 01. juulil 2015. aastal.
30. jaanuaril toimuval veebiseminaril selgitavad ehitusvaldkonnas kutsepõhise pädevusega seonduvat volitatud ehitusinsener ja EstKONSULT juhataja Heiki Meos ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo.
Äripäeva veebiseminaride keskkonnas toimuva ürituse vältel on võimalik esinejatele ka reaalajas küsimusi esitada.
Pane ennast kirja SIIN.
Autor: Jüri Rass, ehituse asekantsler
Seotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.
Enimloetud
2
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
3
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
4
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Viimased uudised
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Üritused
Hetkel kuum
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
85 miljonit eurot läheb teedeehitusse Pärnu ja Tartu maanteel ning Rail Balticu ehitusse..
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele