Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti Martin Nurma sõnul on sel aastal keskkonnaamet välja andnud 65 geoloogilise uuringu luba. "Kui vaatame eelmisi aastaid, siis jääb see number 21 ja 33 vahele," märkis ta "Aktuaalses kaameras".
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare sõnul ongi uuringulubade mõte selgitada välja materjalide kvaliteet, mida on võimalik kaevandada.
"Geoloogiliste uuringute lubade arv on kasvanud kuni kolm korda võrreldes varasemaga ning suurem puurimine ja maapinna kaevamine käib just Pärnu- ja Raplamaal," ütles ta.
"On näha, et selle trassi ümbruses on väga palju uusi uuringuruume tekkinud ja ka paljudes seletuskirjades on viidatud sellele, et uuringu eesmärk ongi Rail Baltic," rääkis Martin Nurma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringute tellijateks on enamasti eraettevõtted, kes on keskendunud maavarade kaevandamisele.
Rail Balticu raudteetammi ehitamiseks läheb Eestis vaja liiva ja kruusa ligi 10 miljonit kuupmeetrit, mis tonnidesse ümberarvutatult tähendab 16 miljonit tonni. Kui see arvutada autokoormateks, siis see tähendab 590 000 autokoormat.
Lisaks läheb raudteetammi pealiskihi tarbeks vaja enam kui miljon kuupmeetrit graniiti, mis tõenäoliselt tuuakse Soomest ja Norrast.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.