Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti Martin Nurma sõnul on sel aastal keskkonnaamet välja andnud 65 geoloogilise uuringu luba. "Kui vaatame eelmisi aastaid, siis jääb see number 21 ja 33 vahele," märkis ta "Aktuaalses kaameras".
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare sõnul ongi uuringulubade mõte selgitada välja materjalide kvaliteet, mida on võimalik kaevandada.
"Geoloogiliste uuringute lubade arv on kasvanud kuni kolm korda võrreldes varasemaga ning suurem puurimine ja maapinna kaevamine käib just Pärnu- ja Raplamaal," ütles ta.
"On näha, et selle trassi ümbruses on väga palju uusi uuringuruume tekkinud ja ka paljudes seletuskirjades on viidatud sellele, et uuringu eesmärk ongi Rail Baltic," rääkis Martin Nurma.
Uuringute tellijateks on enamasti eraettevõtted, kes on keskendunud maavarade kaevandamisele.
Rail Balticu raudteetammi ehitamiseks läheb Eestis vaja liiva ja kruusa ligi 10 miljonit kuupmeetrit, mis tonnidesse ümberarvutatult tähendab 16 miljonit tonni. Kui see arvutada autokoormateks, siis see tähendab 590 000 autokoormat.
Lisaks läheb raudteetammi pealiskihi tarbeks vaja enam kui miljon kuupmeetrit graniiti, mis tõenäoliselt tuuakse Soomest ja Norrast.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.