Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ilmus uus betoonitehnoloogia juhend
Eesti Betooniühing andis välja juhendi „BÜ2-2017: Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine”. Tegemist on 2006. aastal avaldatud Betooniühingu juhendi uue, täiendatud trükiga.
„Aastakümnega, mis on möödunud BÜ2 esimese trüki ilmumisest, on toimunud olulised muudatused nii Euroopa Liidu ja Eesti seadusandluses, standardites kui ka mitmetes juhendmaterjalides,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. „Uue, täiendatud juhendi väljaandmine on igati asjakohane ja vajalik,” lisas Roots.
Raamatu „BÜ2-2017: Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavushindamine” koostajad on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi emeriitdotsent Toomas Laur ja professor Irene Lill.
„Kõik Betooniühingu juhendid, nende hulgas ka BÜ2, on koostatud eesmärgiga olla abiks ehitiste tellijatele, projekteerijatele ja ehitajatele ning siinjuures, tingituna Eesti rahvuslike ehitusnormide puudumisest, on samas ette nähtud selle tühemiku täitmiseks,” ütles Toomas Laur. „Lepingutes viidatuna võiksid juhendid olla siduvad betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonide kvaliteedi hindamisel. Samuti saavad juhendid olla käsiraamatuteks tootjatele ja teistele betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonidega kokkupuutepunkte omavatele instantsidele, sh kõrgkoolidele ja kutsehariduskeskustele,” lisas Laur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Toomas Lauri sõnul võiks Betooniühingu juhendid olla aktsepteeritavad ehitusprotsessi osapoolte poolt vastavate tehnilis-majanduslike analüüside tegemisel, töövõtulepingute sõlmimisel või muude asjakohaste otsuste vastuvõtmisel.
Uus juhend on saadaval Eesti Betooniühingus, samuti Ehituskeskuses.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.