Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peatöövõtjatelt tugev hinnasurve
Maksupettustes on suur roll kindlasti peatöövõtjal, kelle põhiargument alltöövõtja valimisel on ainult odavaim summa, mille eest töö saab tehtud, rääkis Voller Sisustuse projektijuht ja omanik Toomas Telgma Äripäeva erilehes Ehitus.
"Potentsiaalse alltöövõtja survestamine algab juba nn pakkumisläbirääkimise faasis platsi soojakus, kus nii mõnigi hiljuti koolipingist tulnud ja juba objektijuhi staatusesse tõusnud peatöövõtja esindaja avaldab otse konkureerivate ettevõtete pakkumisi, et hinda veelgi allapoole saada," rääkis Telgma.
Alltöövõtjal ei jää seetõttu muud üle, kui sunnitult tööjõukuludega optimeerida, kuna materjalide hind on enamjaolt paigas.
"See on nii mõnelegi ellujäämise küsimus. Skandinaavia maades ja Soomes peavad läbirääkimisi ja teevad alltöövõtja valiku enamjaolt professionaalsed sisseostjad. Kaalutakse mitmeid tahke, hind on ainult üks komponent. Platsimeeskonnal on ainult seda valikut toetav funktsioon, ei rohkemat," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ehitusvaldkonnas kaua olnuna julgen öelda, et Eestis keskmiselt oskustöölisele deklareeritud ja reaalselt töötajale deklareerimata lisaks makstud kuupalk netos kokku jääb 1300–1500 euro kanti. Soomest piisavalt heade oskustega ehitajate Eestisse tagasipöördumise valuläveks arvan olevat 1800 –2000 eurot netos," ütles Telgma.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.