Maksupettustes on suur roll kindlasti peatöövõtjal, kelle põhiargument alltöövõtja valimisel on ainult odavaim summa, mille eest töö saab tehtud, rääkis Voller Sisustuse projektijuht ja omanik Toomas Telgma Äripäeva erilehes Ehitus.
"Potentsiaalse alltöövõtja survestamine algab juba nn pakkumisläbirääkimise faasis platsi soojakus, kus nii mõnigi hiljuti koolipingist tulnud ja juba objektijuhi staatusesse tõusnud peatöövõtja esindaja avaldab otse konkureerivate ettevõtete pakkumisi, et hinda veelgi allapoole saada," rääkis Telgma.
Alltöövõtjal ei jää seetõttu muud üle, kui sunnitult tööjõukuludega optimeerida, kuna materjalide hind on enamjaolt paigas.
"See on nii mõnelegi ellujäämise küsimus. Skandinaavia maades ja Soomes peavad läbirääkimisi ja teevad alltöövõtja valiku enamjaolt professionaalsed sisseostjad. Kaalutakse mitmeid tahke, hind on ainult üks komponent. Platsimeeskonnal on ainult seda valikut toetav funktsioon, ei rohkemat," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ehitusvaldkonnas kaua olnuna julgen öelda, et Eestis keskmiselt oskustöölisele deklareeritud ja reaalselt töötajale deklareerimata lisaks makstud kuupalk netos kokku jääb 1300–1500 euro kanti. Soomest piisavalt heade oskustega ehitajate Eestisse tagasipöördumise valuläveks arvan olevat 1800 –2000 eurot netos," ütles Telgma.
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.