Maksupettustes on suur roll kindlasti peatöövõtjal, kelle põhiargument alltöövõtja valimisel on ainult odavaim summa, mille eest töö saab tehtud, rääkis Voller Sisustuse projektijuht ja omanik Toomas Telgma Äripäeva erilehes Ehitus.
"Potentsiaalse alltöövõtja survestamine algab juba nn pakkumisläbirääkimise faasis platsi soojakus, kus nii mõnigi hiljuti koolipingist tulnud ja juba objektijuhi staatusesse tõusnud peatöövõtja esindaja avaldab otse konkureerivate ettevõtete pakkumisi, et hinda veelgi allapoole saada," rääkis Telgma.
Alltöövõtjal ei jää seetõttu muud üle, kui sunnitult tööjõukuludega optimeerida, kuna materjalide hind on enamjaolt paigas.
"See on nii mõnelegi ellujäämise küsimus. Skandinaavia maades ja Soomes peavad läbirääkimisi ja teevad alltöövõtja valiku enamjaolt professionaalsed sisseostjad. Kaalutakse mitmeid tahke, hind on ainult üks komponent. Platsimeeskonnal on ainult seda valikut toetav funktsioon, ei rohkemat," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ehitusvaldkonnas kaua olnuna julgen öelda, et Eestis keskmiselt oskustöölisele deklareeritud ja reaalselt töötajale deklareerimata lisaks makstud kuupalk netos kokku jääb 1300–1500 euro kanti. Soomest piisavalt heade oskustega ehitajate Eestisse tagasipöördumise valuläveks arvan olevat 1800 –2000 eurot netos," ütles Telgma.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.