Maksupettustes on suur roll kindlasti peatöövõtjal, kelle põhiargument alltöövõtja valimisel on ainult odavaim summa, mille eest töö saab tehtud, rääkis Voller Sisustuse projektijuht ja omanik Toomas Telgma Äripäeva erilehes Ehitus.
"Potentsiaalse alltöövõtja survestamine algab juba nn pakkumisläbirääkimise faasis platsi soojakus, kus nii mõnigi hiljuti koolipingist tulnud ja juba objektijuhi staatusesse tõusnud peatöövõtja esindaja avaldab otse konkureerivate ettevõtete pakkumisi, et hinda veelgi allapoole saada," rääkis Telgma.
Alltöövõtjal ei jää seetõttu muud üle, kui sunnitult tööjõukuludega optimeerida, kuna materjalide hind on enamjaolt paigas.
"See on nii mõnelegi ellujäämise küsimus. Skandinaavia maades ja Soomes peavad läbirääkimisi ja teevad alltöövõtja valiku enamjaolt professionaalsed sisseostjad. Kaalutakse mitmeid tahke, hind on ainult üks komponent. Platsimeeskonnal on ainult seda valikut toetav funktsioon, ei rohkemat," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ehitusvaldkonnas kaua olnuna julgen öelda, et Eestis keskmiselt oskustöölisele deklareeritud ja reaalselt töötajale deklareerimata lisaks makstud kuupalk netos kokku jääb 1300–1500 euro kanti. Soomest piisavalt heade oskustega ehitajate Eestisse tagasipöördumise valuläveks arvan olevat 1800 –2000 eurot netos," ütles Telgma.
Seotud lood
10.-12. oktoobril toimub Tartus mess Ehitus ja Sisustus, millest võtab tänavu osa 70 ettevõtet, kelle tegevusvaldkonnad ulatuvad üldehitusest kuni sisustamiseni välja. Tulenevalt aastaajast pannakse palju rõhku energiasäästlike lahenduste tutvustamisele, kuid esitletakse ka sisustustrende. Eraldi väljapanek on pühendatud saunamajadele.