Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jüri Rass: digiehituse rong on läinud liikuma
Augusti lõpus tööd alustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleril Jüri Rassil on see esmakordne töökogemus avalikus sektoris, ent ehituse digitaliseerimise tulise pooldajana usub ta, et teha õnnestub ka riigistruktuuris ehitussektori heaks palju.
Pane tähele!
Jüri Rass räägib digiehitusest pikemalt Eesti ehituskonverentsil 28.novembril Kultuurikatlas.
Pane ennast kirja SIIN.
Kas avalik sektor on esmase kogemuse põhjal nii hull kui räägitakse, et otsused ei tule kiirelt ja süsteem on bürokraatlik?
Ühest küljest on mul natuke veel liiga vara midagi öelda – olen tööl esimesed kaks kuud. Aga teisest küljest on mu meeleolu positiivne. Siia tulles oli hea tõdeda, et meeskond on olemas, see on asjalik, inimesed tunnevad oma valdkonda ja on uuendusmeelsed. Ehk oli vaja visionääri ja ehitussektori kogemusega eestvedajat lisaks.
Tulin siia e-ehituse ja digitaalehituse arengut vedama ja pean ütlema, et toetus selleks on päris hea. Oleme e-ehituse arendamise tegevuse alguses ja eks vaeva tuleb ka kõvasti näha, kõige rohkem ilmselt sektori kaasatõmbamisega.
On avaldatud arvamust, et projekteerijad, arhitektid ja ehitusjuhid võtavad e-ehituse kontseptsiooni koos kõige sinna juurde kuuluvaga juba hästi omaks, aga väiksemad ettevõtted ja reaalsed töömehed platsil veel mitte. Kuidas plaanite selle valmisoleku läbivalt sektorisse viia?
Eestvedamise, koordineerimise, tingimuste loomise ja keskkonna kujundamise, mõnes mõttes ka kerge surve avaldamise teel. Korrastavate ja kokku leppimist vajavate asjade elluviimise teel, mida riik saab ministeeriumi tasemel teha. Tegelikult see rong on nüüd läinud liikuma ning seda enam ei peata. Arhitektid, projekteerijad on päris hästi kaasa tulnud, suuremad ehitusfirmad samuti. Varasemalt tundus mulle, et objekti- ja projektijuhid võtsid uuendusi tõsisemalt, ent ettevõtte juhid ei tahtnud kohe nii kiiresti kaasa tulla, aga nüüd on ka see suhtumine muutunud. Väiksemad firmad muidugi vajavad veel aega.
Ja mis on olnud viimane positiivne areng – tellijad, nemad on meile kõigile A ja O. Suuremad neist on digiehituse olulisusest aru saanud, mida näitab näiteks ka suve hakul alla kirjutatud avaliku sektori tellijate BIM töögrupi ühisdeklaratsioon.
Mida peaks siis üks ehituse- ja projekteerimisettevõtte teadma, mis on Teie juhtimisel digiehituses muutumas?
Digitaalehituse klastri, avaliku sektori tellijate BIM töörühma, erialaliitude ja kõrgkoolide abiga püüame ministeeriumist protsessi juhtida ja koordineerida.
Eesti riik on avanud esimese digiehituse projekti, mille kaudu suunatakse esmakordselt Eestis riigieelarve raha digiehitusse. Selle suuruseks saab olema 1,5 miljonit ning tahaks väga, et ehitussektor paneks teist samapalju juurde.
Kasutame seda protsesside käimalükkamiseks ja korrastamiseks, täpsemalt: kavas on käivitada koostöö Põhjamaadega, kus meie panust tegelikult oodatakse. Kuna Eestil on digivaldkonnas hea maine, oodatakse ka siin meilt olulist sisendit.
Hetkel kuum
Teine asi: koostöö aktiviseerimine ja korraldamine Eestis. Plaanis on klastri ja BIM töörühma kaasabil digiehituse alused korrastada, luua keskne internetisait, kuhu kogu info BIMist ja ehituse digitaliseerimisest hakkab koonduma.
Plaanis on käima lükata ka digitaalehituse kõige tähtsama aluse – klassifikatsioonisüsteemi väljatöötamine koos Põhjamaadega. See on digitaalehituse ühine keel, milles peame kokku leppima, et arhitektid, insenerid, ehitajad, materjalitootjad, masinad, robotid saaksid tulevikus üksteisest ühtemoodi aru.
Plaanis on korrastada juhendid, standardid, check-listid - järjepidevaks arenguks vajalik alusbaas.
Ja veel üks teema on pikema e-ehituse visiooni loomine, mis tähendab korrastatud süsteemi, kus kõik asjaosalised saavad ühist tööd teha ja informatsiooni vahetada nii era- kui ka avalikus sektoris, aga ka erasektori ja avaliku sektori vahel kuni ehitusregistri korraliku käivitamiseni
Viimasena mainin ära veel ideekorje häkatonide korraldamise teel. See tõmbaks huvigrupid ja kõrgkoolid käima ning muudaks ehituse põnevamaks ka noorele, kellele meeldivad digiteemad.
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele