Autor: Lauri Leet, kaasautor • 21. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil Materjalitootjate äriplaan 2018.

Konverents toob kokku valdkonna esindajad, annab ülevaate turul toimuvast, jagab kogemusi ja kasulikke näpunäiteid ning toob kuulajateni tulevikuperspektiivid. Osalejatel on võimalik luua ärikontakte ning leida koostöövõimalusi teiste ehitusmaterjalide tootjatega. 

Konverentsile on oodatud ehitusmaterjale tootvate ettevõtete juhid, omanikud, nõukogu ja juhatuse liikmed ja teised valdkonnaga seotud otsustajad.

Pane ennast kirja SIIN.

Margit Ihlebakke on EASi ekspordinõunik Norras, kelle üheks peateemaks on just Eesti ehitussektori eksport Norrasse. Tema põhifookuses on olnud Norra esisada ehitusettevõtet ja erakapitalil põhinev kinnisvaraarendus, viimased kaks aastat ka Norra riiklikud infrastruktuuriobjektid, teed ja raudteed. 2016. aasta jooksul õnnestus Ihlebakkel vahendada Eesti ettevõtete ekspordiprojekte Norras üle 30 miljoni euro väärtuses, sisaldades nii hinnapäringulisi kui ka turn-key-projekte.

Norra ehitussektor annab tööd veerand miljonile norrakale ning on riigi juhtiv majandussektor 50 miljardi eurose käibega. Viimase viie aasta jooksul on Norra riiklikud otseinvesteeringud riigi infrastruktuuri ja uusehitusse koondanud ehitussektorit tihedamalt kui kunagi varem. Riigitarnete konverentsiruumid on seinast seina täis Norra erialaspetsialiste. On tavaline, et soovist kaotada ühtegi detaili osaleb sellistel koguni viis-kuus inimest ühest ja samast ettevõttest.

Lõunaeurooplaste mudauputus

Itaalia ja Hispaania firmad võitsid veel mõni aasta tagasi Norra teedeehitusprojekte, ent praegu on Norra ettevõtted oma valitseva positsiooni sel turul taaskehtestanud. Euroopa Liit seadustab Norra riiklikele hangetele ligipääsu kõikidele liidu liikmetele, kuid norrakad on esimeste aastate vigadest õppinud. Enam ei aeta näpuga järge lõpphinnas, vaid “saatan” leitakse välisettevõtte jaoks üles detailidest, mis puudutavad tööohutuse ja keskkonnasäästlikkuse eeskirju.

Sageli kangastuvad Norra riiklike hangete läbiviijatele eelmistel aastatel nähtud kilomeetrid pooleliseisvate teelõikude ning vihmas lagunenud pinnasemäestikega. Hispaania teid pole võimalik Norras ehitada. Töölisi ei saa kurnata 14tunniste tööpäevadega. Tegevus “viikingite riigis” nõuab kaalukat ja pidevat rahavoogu ettevõtte välisomanikelt, ilma selleta on tagajärjeks mudauputus.

Aastatel 2018–2023 näeb Norra rahvuslik transpordiplaan ette 43 Norra mõistes suure ja Eesti mõistes väga suure tee- ning raudtee-ehitusprojekti käivitamist, neist pooled peavad valmima juba järgmise kümne aasta jooksul. Need on Norra infrastruktuuriarengu olümpiamängud, auhinnafond on tuhat miljardit Norra krooni.

Eesti peab koju tooma oma ekspordi olümpiamedalid

Ka Eestil on juba mitu n-ö olümpiamedalit. Probleemiks on vaid, et tihti on need ehtimas samade elutubade seinu. Eesti kompaktsus ja eksporditoodete kontsentreeritus nelja–viide suuremasse üldgruppi on tegelikult eelis, mis aitab ühildada teadmised ja võimalused väliskontaktidega.

Kui ühe väikese bensiinijaama alune maatükk Oslo äärelinnas ostetakse kuue miljoni euro eest, siis ei pea hinnapakkumistes sellele krundile olema ülipüüdlik: sellised arendajad võtavad kohe päris kindlasti vastu moodul- või elementhoone tarne koos Eestis toodetud uste ja akendega. Vaatamata mõni protsent kõrgemale hinnale, võrreldes mõne teise Ida-Euroopa tootega.

Loe täismahus artiklit augustikuisest ajakirjast Ehitaja SIIT.

Margit Ihlebakke ettekannet saad kuulata 14. septembril toimuval konverentsil Materjalitootjate äriplaan 2018. Registreeru SIIN.