Täna ja homme kogunetakse jälle Paides, et arutleda ühiskonda puudutavatel erinevatel teemadel. Kavas on üle 160 arutelu. Ehitusuudised toovad välja üheksa arutelu, mis võiksid huvi pakkuda arhitektuuri, ehituse ja kinnisvara alal tegutsevatele inimestele.
11. august
Universaalne disain: kaasava keskkonna võti 12.00-13.30 Isamaa ja Res Publica alal
Universaalne disain on lähenemine, mille puhul järgitakse, et kogu meid ümbritsev keskkond (avalik ruum, hooned, tooted, teenused jne) oleks kujundatud ja ehitatud nii, et seda saaksid kasutada kõik inimesed, võttes arvesse erinevate sihtrühmade eripärasid. Eripäradeks võivad olla puudest, vanusest, inimese kasvust (laps vs. täiskasvanud) või muust reaalelulisest situatsioonist (nt ema lapsevankriga) tingitud asjaolud. Seega universaalne disain keskendub lahendusetele, mis võimaldaksid meil kõigil osaleda aktiivses ühiskonnaelus.
Arutelu juht:Raimo Saadi.
Osalejad: Veronika Valk (arhitektuuri- ja disaininõunik, Kultuuriministeerium), Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Kristo Priks (MTÜ Ligipääsetavuse foorum), Daniel Kotsjuba (disainer), Kaia Iva (Sotsiaalkaitseminister)
Energiasäästlik ehitus, majanduskasvu mootor või ummikugeneraator? 12.00-13.30 Teadusalal
Energiatõhusus ja keskkonnahoid ehituses on maailmas järjest enam kõlav arenguteema. Arutelus otsime Eestile sobivaid ja kasulikke energiasäästlikkuse rakendamise lahendusi. Räägime liginullenergiahoonetest, olemasolevate hoonete renoveerimisest ja linnaplaneerimisest. Otsime vastuseid küsimustele: kui keskkonnasäästlik on energiasäästlik ehitus? palju energiasäästlik ehitus tegelikult maksab ja millal see ära tasub? kui reaalne on energiasäästlikkuse rakendamine Eesti võimaluste juures?
Arutelu juht:Andres Jaadla (EKÜL).
Osalejad:Jarek Kurnitski (TTÜ teadlane), Karin Silman (MKM), Triin Reinsalu (Kredex elamumajanduse osakond), Raul Järg (arhitekt)
Bioloogiline linn: ressursside ja energia tark kasutaja
Küsime, kuidas kavandada elukeskkonda nii, et linn oleks loodusressursside ammendaja asemel pigem ressursi ja energia tark kasutaja, senisest teadlikum ressursside n-ö ringleja, taastootja. Vaatame linna toimimist mitmes mõõtkavas linnamööblist materjali, hoonete, taristu ja liikuvuseni ning arutleme linliku ringmajanduse käivitamise viiside üle. Milliseid looduses toimivaid protsesse ja mehhanisme võiksime linnakeskkonna kavandamisel ja käitumisharjumuste suunamisel eeskujuks võtta?
Arutelu juhid:Veronika Valk (arhitekt), Jaak-Adam Looveer (arhitekt, linnaplaneerija).
Osalejad:Rein Ahas (Tartu Ülikooli inimgeograafia professor), Kaja Peterson (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert), Eve Komp (arhitekt, Ruumiringluse eestvedaja)
Insenerimõte ajas 14.00-15.30 Tööõnne alal
Ühiskonnas on üleval teema, et inseneriharidus ja -teadus on ühiskonnale äärmiselt tähtsad, ent õpilasi ja seega tulevikuteadlasi napib. Mis on selle põhjused? Arutelu tulemusel võiks selgeks saada kitsaskohad ning formuleeruda suunad, mille põhjal oleks võimalik tulevikus inseneriharidust paremini pakkuda ning noored tuleksid seda ka omandama, tagades sellega Eestile vajaliku uue inseneride põlvkonna nii praktikas kui ka teaduses.
Osalejad:Margus Arak (EMÜ), Arvi Hamburg (Eesti Inseneride Liit, TTÜ professor), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkool), Anu Ulp (personalijuht)
Kus on kultuuriväärtus riigi kinnisvarapoliitikas? 16.00-17.30 Äärealal
Eesti kultuuri säilimine on üks riigi põhiülesandeid. Osa siinsest kultuurist on ehitismälestised, mille säilimiseks on riik kehtestanud väga konkreetsed nõuded ja seadnud Muinsuskaitseameti nende täitmise üle järelevalvet teostama. Samal ajal ei ole riik talle endale kuuluvatele ehitismälestistele sageli hea peremees, eelistades mälestiste kasutusse võtmisele nende müümist. Mida saavad osapooled teha selleks, et riigi tegutsemine talle kuuluvate ehitismälestiste suunal oleks neid väärtustav?
Arutelu juht:Marleen Pedjasaar, SpeakSmarti koolitaja ja moderaator
Osalejad: Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor; Veronika Ilsjan, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik; Neddy Kramer, GoProperty AS; Indrek Kesküla, Eesti Mõisakoolide ühendus MTÜ, Väike-Maarja vallavanem
Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid? 17.15-18.45 Hariduse alal
Igaühel meist – koolijuhil, õpetajal, õpilasel, lapsevanemal, arhitektil – on oma nägemus kaasaegsest õpikeskkonnast, kuid kuidas vormida need mõtted ruumiliseks? Kuidas sünnib hea kooliruum, mis oleks inspireeriv, õppimist toetav, turvaline ja paindlik? Kuidas olemasolevat kooliruumi parandada ja peidetud väärtusi üles leida? Missugune roll on selles heal lähteülesandel, kus on püstitatud eesmärgid ning koondatud võimalused, soovid ja vajadused? Tuleviku leidur vajab kasvamiseks toetavat ja innustavat ruumi, kuid missugune see on?
Arutelu juhid:Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liidu president, EKA õppejõud ja Arhitektuurikooli õpetaja) ja Elo Kiivet (Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja Arhitektuurikooli õpetaja).
Osalejad:Ralf Lõoke (arhitektuuribüroo Salto), Liina Karolin-Salu (Tartu Hansa Kooli direktor), Lauri Läänemets (Väätsa vallavanem)
12. august
Väike vana linn – kas kõdu- või kodurajoon? 14.00 -15.30 Äärealal
Väikelinnade ajaloolised linnasüdamed oma tühjalt seisvate majadega on kujunenud väheneva elanikkonna ilmekaks tunnistajaks. Väärtuslike puithoonete, roheliste aedade ja olulise arhitektuuri-, kultuuri- ja turismiväärtusega piirkonnad võiksid olla koduks noortele peredele või väikeettevõtjatele, aga kahjuks ei leia need asukaid. Kuidas saavutada nende ajalooliste puitlinnade areng ja pöörata üldjuhul takistuseks peetav riiklik kaitse hoopiski kasumlikuks?
Arutelu juht:Kai Klandorf, argumenteerimisoskuste koolitaja.
Osalejad:Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor; Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt; Enn Laansoo jr, kinnisvaraarendaja; Tiia Tamberg, Paide väikeettevõtte Südamemaja omanik
Liginullenergiahooned – üksikult või ühiselt? 16.00-17.30 Energiapöördealal
Peagi hakkavad kehtima kõikidele uutele hoonetele liginullenergia nõuded, mille kohaselt peaks hoonetes kasutatav energiakogus olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest. Kuhumaani on aga energia tarbimise vähendamine mõistlik ja millal tuleks keskenduda vajamineva energia võimalikult tõhusale tootmisele? Kas käsitleda hoonete energiatõhususe teemat eraldi iga hoone lõikes ja toota energiat kohapeal või vaadelda tiheasustusalade energiavarustust kui terviksüsteemi ning planeerida hoonete energiatõhususe nõuete saavutamist koos?
Arutelu juht:Andres Veske (EJKÜ juhatuse esimees).
Osalejad:Jarek Kurnitski (Tallinna Tehnikaülikool, Ehituse ja arhitektuuri instituut), Priit Koit (Utilitas OÜ, EJKÜ), Karin Sillmann (Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium, ehitus- ja elamuosakond), Aivar Uutar (Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Liit)
Rail Baltic: miks me ikka veel vaidleme? 16.15-17.45 ERR alal
Keskkonnamõjude uuring, tasuvusanalüüs… kõike, mida annab vaidlustada, on Rail Balticu puhul justkui vaidlustatud, samas rühib projekt edasi järjekindlalt nagu vedur Poola piiri poole. Miks me ikka veel vaidleme?
Arutelu juht:Rain Kooli.
Osalejad:Mati Kose, Kristjan Kaunissaare ja Karli Lambot
Ehitussektori tulevik: digitaliseerimine ja säästev areng 18.00-19.30 Energiapöördealal
Ehituse tulevikuteemadeks on energiatõhusus, elamufondi renoveerimine, KOVi üürielamute toetamine, korterelamute eksport ja suured taristuprojektid. Tööjõud ja ehitusmaterjalid pidevalt kallinevad ning järjest enam tuleb kõiki osapooli kaasata, tagada ohutus ja loodussääst. Tagada tuleb ehitatud keskkonna majanduslik, ökoloogiline ja sotsiaalne säästvus. Ehituse keerukus suureneb ja sektori tootlikkus väheneb, küsitav on rahvusvaheline konkurentsivõime. Milliseid lahendusi pakub tehnoloogiline areng, täpsemalt ehituse digitaliseerimine?
Arutelu juht:Jaanus Uiga (MKM Energeetika osakonna ekspert).
Osalejad:Viljar Meister (Tallinna Linnakantselei, linna haldusdirektor); Indrek Moorats (ELL Kinnisvara juhatuse liige, Digitaalehituse klaster); Jarek Kurnitski (Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor); Risto Vahenurm (digitaalehituse valdkonnajuht, MKM)
Kogu kavaga saad tutvuda
siin.
Seotud lood
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
3
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
6
Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 19 miljonit eurot + KM.
Hetkel kuum
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Tagasi Ehitusuudised esilehele