Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu projekteerimisnormid töötavad välja prantslased
Võitja ülesandeks on pakkuda inseneriteenuseid Rail Balticu ehitusprojektile ühtsete projekteerimisnormide arendamiseks.
Hankekomisjon otsustas majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kasuks. Leping kogusummas 563 065 eurot (ilma käibemaksuta) sõlmiti 30. juunil 2017.
Rail Balticu projekteerimisnormide eesmärgiks on pakkuda inseneridele ühtlustatud lähenemist Rail Balticu projekteerimisel, mis on kohustuslik Rail Balticu taristu projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ning mille vastavate riikide pädevad asutused vajadusel heaks kiidavad. Projekteerimisnormid tagavad raudtee koostalitlusvõime ja kiirendavad raudtee projekteerimise ning ehitamise protsessi.
Avalikule konkursile esitas oma pakkumuse neli kandidaati. Nende seas oli Leedu ja Prantsuse teenusepakkuja Egis Rail S.A.ühispakkumine, Prantsuse pakkuja SYSTRA S.A. ja kaks pakkujat Saksamaalt: DB Engineering & Consulting GmbH ning Gauff Rail Engineering. Avalik konkurss korraldati vastavuses Läti riigihangete seadusega.
SYSTRA S.A. on Prantsuse päritolu konsultatsiooni- ja inseneritöö grupp, mille erialaks on transporditaristute projekteerimine. Ettevõte on transpordivaldkonnas töötanud 60 aastat ja on esindatud rohkem kui 80 riigis. Ettevõte on varem töötanud raudteeprojektidega Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas, Mehhikos, Lõuna-Koreas, USAs ja teistes riikides.
RB RAIL AS on riikidevaheline Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis on loodud selleks, et ellu viia Rail Baltic – esimene omataoline Baltimaade ühine taristuprojekt. RB RAIL AS on Rail Balticu projekti keskne koordinaator. Projekt näeb ette taristu ehitamise kiirraudteeliinile, mis viib Tallinnast Leedu–Poola piirini. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele