Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis heaks Rail Balticu ehitamise kokkuleppe
Tänasel kabinetinõupidamisel kiitis valitsus istungi otsusena heaks Eesti, Leedu ja Läti valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning saadab selle Riigikogule. Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse ja raudtee ehitamise tingimused.
Pane tähele!
Rail Balticu ehitusperioodil luuakse või säilitatakse Eestis ca 3000 töökohta, projekt toob Eestisse investeeringuid ning suurendab tarbimist.
Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.
Selles lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni.
Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Kokkuleppe jõustamine on vajalik RB arendamise jätkamiseks Balti riikides vastavalt kokkuleppes määratud ajakavale. Kokkulepe annab RB rajamiseks õigusliku aluse, täiendades juba olemasolevaid madalama taseme lepinguid, ning jääb kehtivaks ka poliitilise olukorra muutudes, tagades projekti pikaajalise kindluse.
„Enne leppe Riigikogusse ratifitseerimisele saatmist ootas valitsus ära projekti ettevalmistuse osaks oleva värske tasuvusuuringu tulemused. Ernst & Young Balticu analüüs kinnitab veelkord Rail Balticu majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas.
213 km pikkuse RB Eesti trassiosa ja seotud infrastruktuuri rajamine toob Eesti majandusse kuni aastani 2025 juurde enam kui ühe miljardi euro, sh riigieelarvesse üle 50 miljoni euro. Eelduseks on Eesti omafinantseering RB rajamiseks eeldatava suurusjärguga ca 268 miljonit eurot – ülejäänu tuleb Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetusest, mille kasutamise tähtaeg on 2020. aasta lõpp.
Ehitusperioodil luuakse või säilitatakse Eestis ca 3000 töökohta, projekt toob Eestisse investeeringuid ning suurendab tarbimist. Suurenevad majandushuvid tõstavad kaudselt partnerriikide huvi Eesti julgeolekuolukorra vastu. Väheneb transpordist lähtuv kasvuhoonegaaside heitkogus ja paraneb liiklusohutus. Oluliselt paranevad liikumisvõimalused Tallinna ja Pärnu vahel ning Baltimaadest Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele