Korteriühistute toetuseks ette nähtud riiklikust toetusest on pool juba kasutatud. SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetusteks ette nähtud 102 miljonist eurost taotlusi esitatud juba 51 miljonile eurole.
"Üldiselt võib öelda, et ühistutel, kes järgneva 12 kuu joooksul toetusraha taotlust ei esita, läheb raskeks, sest plaanitud 102 miljonit eurot saab otsa," rääkis Reinsalu Tartus Lõuna-Eesti korteriühistute XV foorumit foorumil peetud ettekandes. Tema sõnul on hetkel töös üle 120 projekti, mis lähiajal lõppotsuse saama peaksid.
Reinsalu sõnul on võrreldes eelmise toetusvooruga toimunud kardinaalne muutus - enamik maju soovib teostada tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt 40% toetust, varasemas toetusvoorus oli maksimummäära taotlejaid oluliselt vähem - varasemas meetmes oli nende osakaal 31%, nüüd taotleb maksimumtoetust 85% taotlejatest.
Kui varasema meetme põhjal arvestati, et toetusrahadega saab üle Eesti korda teha 1000 maja, siis nüüd on statistikat vaadates selge, et toetussummade toel renoveeritakse 500-550 maja. "Ka projektid on kvaliteetsemaks muutunud," kinnitas Reinsalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Meetmega harjumine võttis aega, kuid täna on korteriühistud üle Eesti selle omaks võtnud ning soovivad riikliku toetusraha toel elamud energiasäästlikumaks muuta ning kortermajade elukaart pikendada," rääkis EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla. "Oluline on see, et riik kortermajade renoveerimise toetusmeetmega kindlasti jätkaks, kuna see on olnud tõhus ning oluline abi korteriühistutele üle Eesti."
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.