Uuring: merepõhi on Tallinna-Helsingi tunneliks paljulubav
Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli trassi geoloogiline uuring andis uusi teadmisi trassile jäävate kivimite kohta. Raportist ei saa veel selget ülevaadet trassi piirkonna merepõhja jäävate kivimite ehituslike omaduste kohta, kuid see annab uut ja väärtuslikku informatsiooni edaspidiseks.
Soome Geoloogia uurimiskeskus (GTK) tellis Soome Helsingi Uusimaa Liidu tellimusel projekti FinEst Link raames teinud seismoakustilise uuringu Helsingi ja Tallinna vahelise võimaliku raudteetunneli trassi kaardistamiseks. Tulemused on paljulubavad ning kinnitavad varasemaid Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud sellealaseid uuringuid, kuigi Tallinna lahe madalaveeline rannikuosa vajab edasisi uuringuid, teatas geoloogiakeskus.
Uuringulaevaga tehti välitöid mullu augustis ja mõõtmistulemusi täiendati oktoobris-novembris. Seismoakustiliste uuringute andmete interpreteerimisel konsulteeriti Eesti Geoloogiakeskuse geoloogidega ja kasutati nendelt saadud informatsiooni tunneli trassi piirkonnas, maismaal ning saartel asuvate puuraukude geoloogiliste läbilõigete kohta. Kaasaegse tehnikaga tehtud merepõhja geoloogiline uuring vastab kvaliteedi poolest tänapäeva nõuetele ja on Tallinna ja Helsingi vahelisel lõigul esmakordne.
Uuringute käigus saadi ülevaade merepõhja geoloogilisest ehitusest teekonnal Soomest Eestisse. Paraku ei võimaldanud kasutatud meetod veel saada selget ülevaadet settekivimite ja setete lasuvusest Tallinna lahe madalaveelises osas ning sellele peaksid vastuse andma edasised rannikul, saartel ja madalikel tehtavad puurtööd.
Uuringutega leiti, et kristalse aluskorra kivimitest (graniidist) merepõhi ulatub Eesti ranniku lähistel Naissaare ja Tallinna madalani välja, märgib juhtivekspert Keijo Nenonen GTK’st.
Tunneli rajamise tasuvusuuringud on käimas
Seismoakustiliste uuringute tulemusel saadud teadmisi kasutatakse FinEst Link projektis, kus analüüsitakse raudteetunneli rajamise võimalikkust. Käimasolevas tasuvusuuringus selgitatakse tunneli tehnilist ja majanduslikku teostatavust, majanduslikku tasuvust ja laiemat mõju. Esmaseid tulemusi on oodata juba käesoleval aastal. Alles tasuvusuuringu järel saab öelda, kas on põhjust alustada tunneli planeerimisega.
Sobivaima tunneli läbindamismeetodi valikuks on vaja uurida täpsemalt Eesti poolsel trassilõigul kõvadel kristalse aluskorra kivimitel (graniitidel) lasuvate pehmete ja veerikaste settekivimite (Ediacara liivakivid) geotehnilisi ja hüdrogeoloogilisi omadusi. Seni olemasolev geoloogiline informatsioon selle läbilõikeosa kohta on puudulik.
Tunneli valmimisel on tegemist 90-kilomeetrise veelause rajatisega, kus rongil kulub Tallinnast-Helsingisse jõudmiseks ligikaudu pool tundi.
Tunneli rajamise tasuvusuuringud saavad teoks tänu Interreg Kesk-Läänemere Programmi rahastusele. Kaheaastase FinEst Link projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot. Projekti peapartner on Helsingi Uusimaa Liit ja ülejäänud partneriteks on Helsingi Linn, Soome Transpordiagentuur, Tallinna linn, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Harju Maavalitsus.
