6. veebruar 2017
Jaga lugu:

Kas müüriladujate töö võtavad üle robotid?

Foto: Bulding.co.uk

Ehitussektor on konservatiivne valdkond, kus muutuste suhtes ollakse pigem ettevaatlikud. Kuna mängus on suur raha, püütakse uuendustele vastu seista, kasvõi lobitööd appi võttes. Kas areng sektoris võib aga kaasa tuua osade erialade ja oskuste tagaplaanile jäämise ja pikemas perspektiivis väljasuremise?

28. veebruaril toimub Ülemiste City Öpiku majas Ehituse Tehnoloogiakonverents BIM kui tervilik protsess. Konverentsi teemaks on ehitusprojekti eri osapoolte kogemusted ja praktilised näited BIMi kasutamisel ehitusprojektides ja –hangetes.

Osaledes kuuled:

millised on peamised takistused, miks ehitusfirmad ei kasuta tehnoloogia pakutavaid võimalusi;

kuidas finantseerida uute tehnoloogiliste ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu;

millega panustab riik, et tagada BIM-innovatsioon ehituses;

tellija kogemust BIMi kui tervikprotsessiga

kuidas 3D mudeli liitmine ajajuhtimisega ehitusplatsil võimaldab tööde mahtu ja järjekorda ülevaatlikult hallata;

kuidas BIM aitab edukas olla väärtuspõhistes ehitushangetes;

BIM projekteerija kogemusi Kanada ja Eesti turul ning teenuse eksportimisel Rootsi;

mida ette võtta, et BIM "rongilt" mitte lootusetult maha jääda?

Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN. 

Möödunud aasta Oma Maja oktoobrinumbris rääkis kahhelkivide tootja Taivo Kersna, et pottseppade amet sureb Eestis tulevikus välja. “Tegu on väljasureva alaga. Esiteks on ahikütet aina vähem ja teiseks on ehitustegevus seadustega väga reguleeritud ja seda reguleeritakse veelgi enam, nii et odavam on osta valmis ahi. Näiteks saksa kolleegidega rääkides selgub, et ahjuehitus on neil vägagi nišitegevus. Ja see, mis toimub Saksamaal ja mujalgi Euroopas, jõuab varem või hiljem paratamatult ka meile,” rääkis Kersna. 

ASi Novarc Group juhatuse esimehe ja Digitaalehituse klastri juhatuse liikme Jüri Rassi sõnul võib BIMi tulekuga ehituses nii mõndagi muutuda. Siis, kui see laienedab oma haaret ehitusturule. “BIMi osas tegid alguse lahti projekteerijad, kes on selle juba omaks võtnud, järgmiseks levib see ehitajate hulgas,” ütles ta.

Selle tagajärjel võivad ära kaduda näiteks geodeedid, kuna mõõtmine muutub lihtsamaks, märgib Rass. Droon sõidab objektist üle, nii et tulevikus saab iga ehitaja mõõdistamisega ise hakkama.

Muutused ehitusvaldkonnas on seotud ka puidu kui materjali osatähtuse kasvuga. “Liimpuidu tugevusomadused on praktiliselt sama head kui betoonil, lisaks saab seda kasutada täpsemalt. Ka on sellel betooniga võrreldes väiksem kaal, räägib Rass.

Tema sõnul on puidu ainsaks puuduseks, et see põleb, ent ka selle vastu on mitmeid meetmeid võimalik kasutusele võtta. “Meil on see küll veel üsna haruldane, aga mujal maailmas püstitatakse puidust juba kõrghooneidki,” nendib ta.

 

Peab mõtlema, kuidas hakkama saada

Samas tekitavad muutused Rassi sõnul alati ebakindlust ja vastuseisu. “Ehitus on kogu maailmas konservatiivne valdkond,” märgib Rass, miks muutuste osas ollakse pigem ettevaatlikud. “Mängus on suur raha ja suudetakse uuendustele vastu panna, kasvõi tänu lobitööle,” nendib ta. Uuenduste vastu tema sõnul siiski ei saa.

“Seda saab aeglasemaks lükata, aga mitte kinni hoida,” ütleb Rass, et pigem tasub ettevõtjatel mõelda, kuidas uusi võimalusi ja ärimudeleid ära kasutades hakkama saada. “Peab olema valmis strateegiaid ja plaane muutma,” nendib Rass. Lisades, et konservatiivsus ulatub juba sajandite taha. “Isegi vabamüürlus põhineb ehitusel – kirikute ehitajad rändasid ringi koos oma ehitusnippidega, mis salajas hoiti.” Kuna BIM toob kaasa hulga positiivseid arenguid, see Rassi sõnul siiski levimata ei jää. “See suurendab asjade läbipaistvust, tänu sellele kulub vähem ressursse ja saab suuremat palka maksta,” loetleb Rass. Tänu sellele on ehitusel sektorina ka lihtsam konkurentsis püsida.

“Konkurents tööturul on tihe ja kui noored näevad, et ka ehituses, mitte ainult ITvaldkonnas, on kasutuses arvutid ja andmebaasid, on lihtsam noori tihedas konkurentsis enda juurde saada,” jätkab ta, miks ollakse muutuste teel.

Trendid vahetuvad, tehnika püsib

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on ehituses paljud tehnikad olnud pikka aega samad. Ja jäävad alles ka tulevikus. Näiteks ehituskonstruktsioonid on olnud samad aastasadu. “Materjalide osas võib olla muutusi nende osakaaludes, näiteks kasutatakse kivi asemel rohkem betooni ja terase asemel puitu, aga need neli materjali jäävad siiski peamisteks,” märgib Peterson.

Samas leiab tema sõnul siiski aset ka muutusi. “On valdkondi, mis rohkem arenevad ja kus muutused on kiiremad. Näiteks kõik majatehnikaga – nii ventilatsiooni-, jahutus- kui ka kütteseadmetega seonduv areneb kiiresti.” Samuti areneb kõik viimistlust puudutav, eri tehnikaid tuleb aina juurde ja kliendi soovid muutuvad kiiresti.

Petersoni hinnangul trendid ja stiilid vahelduvad. “Mõni stiil on tõusuteel ja teine languses, aga lõpuks jõuab mood ringiga tagasi ja “retro” uuesti moodi.” Nii võib näiteks pottseppade töö olla praegu languses, ent mingil hetkel hakkab selle osatähtsus jälle kasvama. “Puitu loetakse ju taastuvaks energiaallikaks ja palju on vanu maju, mille ahje taastatakse ja renoveeritakse. Lisaks ehitatakse uutesse majadesse kaminaid,” räägib ta. Seda hoolimata sellest, et trendiks on kujunemas suhtumine, et kodus tahetakse teha võimalikult vähe tööd. 

Suund lihtsusele

Areng ehitusvaldkonnas sõltub Petersoni sõnul paju sellest, millised kampaaniad parasjagu aktuaalsed on. “Turg liigub selles suunas, kuidas on ettevõtetel lihtsam hakkama saada,” nendib Peterson, et ettevõtjad tegutsevad nii, kuidas on võimalik ellu jääda ehk vastavalt turu trendidele. Kui mujal maailmas on Petersoni sõnul ehituspoliitika vaade paigas 30–40 aastaks, siis meil pole tema sõnul suunda täpselt paika saadud, mistõttu on ettevõtetel keerulisem oma tegevusi pikaajaliselt planeerida.

“Meil on ainus suund, millest poliitilisel tasandil räägitud, ehitamise energiatõhusamaks muutmine,” märgib ta. Ehkki jälgitakse mujal maailmas ja naabrite juures valitsevaid trende, pole võimalik neid üks ühele üle võtta. “Seetõttu ei saa välistada, et mingil hetkel tulevad hoopis uued arengud ja suunad, eelistatakse uusi tehnoloogiaid ja materjale,” ütleb Peterson, et tulevikuvisiooni teadmata on ehitajal keeruline tegevust planeerida.

Autor: Urve Kask Kaasautor

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee