Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Süüdi on peatöövõtja, alltöövõtja või hoopis tellija?
Bauschmidti saneerimine näitab võlausaldajast alltöövõtja sõnul peatöövõtjate probleeme ehitusturul. Peatöövõtjad viskavad kivi hoopis tellijate kapsaaeda, kirjutab Äripäev.
„Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“
„Näen, et peatöövõtjad hakkavad võlgu jääma,“ lisas ta. Bauschmidtilt on ettevõttel saada 43 000 eurot.
Astlanda Ehituse juhi ja vastselt ka Ehitusettevõtjate Liidu juhiks saanud Kaupo Kolsari hinnangul näitab Bauschmidti saneerimine, et peatöövõtjate rahakott on õhuke. „Konkurents on tihe ja kui mõni tellijatest jätab kas tähtajaks või üleüldse maksmata, siis on rahavoos kohe suur auk,“ lausus Kolsar.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitustrusti juht Kaido Somelar leiab, et peatöövõtja sõltub palju tellijast.
„Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik. Piisab kahest objektist, et viimase makse tasumata jätmisel on sul raha puudu. Paratamatult edasi ei liigu, kohe tekib ka alltöövõtjate küsimus,“ lausus Somelar.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.