Autor: Merit Pärnpuu • 12. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puitmajatootjate tõsised väljakutsed

Ehkki meie puitmajatootjatel läheb iga aastaga järjest paremini, on palju peeglisse vaatamise kohti ja keerukaid küsimusi, millega tegeleda, ütles Ritsu AS tegevjuht ja Puitmajaliidu juhatuse liige Elari Kivisoo eelmisel nädalal toimunud ehituskonverentsil.
Foto: Raul Mee
Ehkki meie puitmajatootjatel läheb iga aastaga järjest paremini, on palju peeglisse vaatamise kohti ja keerukaid küsimusi, millega tegeleda, ütles Ritsu AS tegevjuht ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse aseesimees Elari Kivisoo eelmisel nädalal toimunud Eesti Ehituskonverentsil.

Kõige suurem proovikivi on, kuidas pidada sammu aina kasvava automatiseerimisega, säilitades samal ajal eelise olla paindlik ja täita keerulisi projekte.

Kivisoo tõi näite Poola tootjate kohta, kes on investeerinud uude tehnoloogiasse ja tellinud Weinmanni tehasest täisautomaatseid maja tootmisliine. „Kui poolakad need liinid tööle panevad, siis ei tea, mis Eesti tootjatel veel teha on,“ märkis Kivisoo.

Puitmaja sektori pudelikael on juba praegu väike ärikasumi marginaal võrreldes muu töötleva tööstusega. „Me küll kasvame, areneme, siseneme uutele turgudele ja teeme järjest keerukamaid asju, kuid me ei tee seda just väga kasumlikult,“ märkis Kivisoo. Samas on puitmajaturg selgelt kasvav, puidust ehitatakse järjest rohkem ja ka ehitusmaterjalina saavutab puit järjest populaarsust.

Keskmise sissetuleku lõks

Kivisoo jagas ka ekspordiuuringu tähelepanekuid, et Eesti on jäänud keskmise sissetuleku lõksu: oleme ühiskond, kes odavat tööd justkui enam teha ei taha, kuid kallist veel ei oska. Nii oleme oma odava tööjõu eelise Lääne-Euroopa ees kaotanud, nagu ka kvaliteedi eelise Ida-Euroopa ees, kes on meile järele jõudnud. Kuna ohtralt on näiteid riikidest, kes on sellesse lõksu pidama jäänud aastakümneteks, on meie katsumus, kuidas sellest välja saada.

Tähtis on ka tunda turgu, kus tegutsetakse, sest muidu võib see kogemus kalliks osutuda. Näiteks kui kasutad Norras sealse sertifikaadita aurutõket, mõjub see halvasti kõikidele Eesti tootjatele. Teadvustada tuleb ka oma rolli väärtusahelas, sest alati ei pruugi allhankija staatus võrduda sõimusõnaga.

Olgugi et puiduhind on olnud viimasel ajal soodsal ja stabiilsel tasemel, peab valmis olema näiteks energia hinna tõusuks, jätkas Kivisoo. Järjest keerulisemaks muutub ka sisenemine uutele turgudele, sest olgugi et töötatakse ühise Euroopa Liidu vihmavarju all, tegeleb iga riik ikkagi oma tootjate kaitsega.

Kaduv töökultuur

Eesti ehitussektori jaoks valusa teemana tõi Kivisoo välja oskustööjõu küsimuse. „Peame sageli tegelema tööharjumuse õpetamisega. Et kui tööpäev algab kell kaheksa, siis selleks kellaajaks ka tööle jõutaks, mitte pool üheksa või kell kaks,“ seletas Kivisoo. „Näiteks Valgamaal, kus on suurim registreeritud töötuse määr 12,5 protsenti, sain ma suvel tehasesse tööjõudu otsides kõne vaid ühelt mehelt, kes kohtuma ei tulnudki.”

Murekoht on ka insener-tehnilise personali väljaõpe. Kui ehitussektoris ja puitmajatootmises on inimesi pigem juurde vaja, siis sisseastumine nendele erialadele on väike. See on Kivisoo sõnul kindlasti probleem, mille mõju me tunneme kolme-nelja-viie aasta pärast veel valusamalt.

Üha keerulisem ja prognoosimatum on ka insener-tehnilise teenuse sisseostmine. „Kui tipphooajal saame hoone planeerimisel partnerilt vastuseks neli korda suurema numbri, sest tööd on nii palju ja nad saavad suuremat hinda küsida, siis ka see on meie jaoks pudelikael,“ toob Kivisoo näite ja lisab, et ka täistööhõive saavutamise ja vananeva ühiskonnaga seotud probleemid muutuvad nende sektoris järjest tõsisemaks.

Täismahus, koos statistikaga Äripäeva artikkel on loetav siit.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785