Autor: Lauri Leet, kaasautor • 6. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitussektor annab 6,2% Eesti SKP-st, koos ehitusmaterjalide tootjate ja kinnisvaraarendusega kokku on see näitaja umbes 15%. „Arvestades sektori eest olevate väljakutsete olulisust ning ka seda kui palju ehitussektori efektiivsemaks muutmise kaudu riigi majandus ja ühiskond üldiselt võiks võita, on ehitussektor riigi poolt olnud pikka aega alatähelepanu all.”

Palo kinnitas, et tema ministrina soovib ehitusvaldkonna tähtsust tõsta, mille esimeseks sammuks on see, et majandusministeerimis luuakse ehitusvaldkonna asekantsleri ametikoht. „Nagu me teame, siis poliitikud vahetuvad, aga ametnikud jäävad. Kui ei ole head ametnikku, ei ole ka selget vastutust.”

Minister tõi välja, et ehituse lisandväärtus on Eestis üle kahe korra madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Selle üheks põhjuseks on tema sõnul asjaolu, et alla poole inimestest kes ehitusvaldkonnas töötavad, ei oma erialast haridust.

Suure osa oma ettekandest pühendas minister riigi plaanile osaleda elamufondi uuendamises. Selle käigus kutsus minister riiki ja erasektorit koostööle, et uute elamute ehitamine Eesti erinevates piirkondades sujuks tõrgeteta. „Selle juures on selge, et eelnevalt peab olema väga selgelt omavalitsuse poolt väljendatud vajadus, riik suvaliselt kusagile maju ehitama ei asu,” rahustas minister.

Samuti kõneles Palo üsna põhjalikult ka olemasoleva elamufondi energiasäästlikumaks muutmisele. Minister mainis ka, et tuleb arendada digitaalehitust.

Uues valitsusprogrammis on täiendavateks ressurssideks elamuarendusse ministri sõnul igal aastal ette nähtud 20 miljonit. „Seda võiks olla rohkem, aga kunagi pole riik siia nii palju oma vahendeid pannud,” ütles minister.