Puitmajaliit: ekspordisuutlikkuse võti on lihtsam ühenduvus Euroopaga

Eesti Puitmajaliidu liikmed on juba edukad eksportöörid nii Skandinaaviariikides kui ka Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. Nii on näiteks Eesti Puitmajaliidu ja –klastri liikmel EstNor OÜ-l Rootsis valminud puidust 1600 m2 suurune kontori- ja laohoone, kevadel projekteeris ja tootis Timbeco Woodhouse OÜ seitsme nädalaga puidust lasteaia Rootsi – riiki, mille metsarohkus ja tootmisvõimekus ületab Eesti võimalusi mitmekordselt.

Seda, et Eesti ekspordi kasv kiireneb lähiajal veelgi, tõendab ka juhtivate pankade majandusanalüütikute oktoobrikuine majandusprognoos ning fakt, et nõudlus Skandinaaviamaades ehk Eesti peamisel puitmajade sihtturul pidevalt suureneb. Viimaste kuude kasvunumbrid  on tulnud suuresti just puitmajade müügi suurenemisest eelkõige Skandinaavia turule.

Logistika saab määravaks

Kuigi Puitmajaliidu liikmed ning metsa- ja puidutööstusettevõtted on enda tõsiseltvõetavust tõestanud nii Skandinaavias kui ka teistes Euroopa Liidu riikides olles Euroopa suurim puitmajade eksportija, jääb endiselt õhku rippuma küsimus, kuidas seda tootlikkust veelgi enam suurendada ning jõuda 5 edukaima puitmaju tootva riigi hulka.  

Meie sektori möödunud aasta müügitulu oli ligikaudu 318 miljonit eurot, millest ligikaudu 90% toodangust läks just ekspordiks. Iseäranis oluline on seejuures, et  puitmaja sektor on oma riigi üheks suurimaks tööandjaks ning maksumaksjaks.  Seega, pole viie edukaima puitmaju tootva riigi hulka jõudmine vaid meie sektori unistus, vaid kasu kogu Eesti ühiskonnale. Kuidas end Euroopa ja Skandinaavia turgude keskele veelgi tugevamalt viia?

90% toodangu eksport nõuab pidevat logistikat – inimeste ning materjalide transporti, mis oleks õigeaegne ning ka ajakasutuselt optimaalne, et tootlikkus ei takerduks Eesti geograafilise paiknemise taha. Euroopa ääreala riigina on meie transpordivõimalused võrreldes konkurentidega pisut enam piiratud, nõudes sageli suuremat aja- ning finantskulu. Kui näiteks Estonian Airi pankroti järel poleks kohalikud lennuühendused Nordica abil oluliste sihtriikidega jätkunud, oleks see kindlasti kajastunud ka välisriikides saavutatud tulemustest. Oleks on küll “paha” poiss, kuid samas julgeme väita, et ääreala riigina peab Eesti tagama eduka ekspordi ning koostöötegevuste jätkumiseks Euroopaga otseühendused – eelkõige lennuühenduse inimeste tarvis ning mere- ja maatranspordi toodete tarvis.

Kuna transpordiühendused on meie sektori arengus üheks võtmesõnaks, tervitame kodumaise lennufirma Nordica püüdlikkust ja suutlikkust tagada otseühendused meile olulistesse sihtkohtadesse nii Skandinaavias kui ka Euroopas. Arvestuslikult hoiavad otselennud Tallinnast Skandinaaviasse ja Euroopasse igakuiselt kokku sadu tunde puiduettevõtete töötajate aega ning reisikuludelt omakorda tuhandeid eurosid. Sealjuures on kohalikul kapitalil põhineva lennukompanii teenuste kasutamine  omakorda investeering  kohalikku majandusse..

Transpordikulude ja aja kokkuhoiu arvelt saame üheskoos veelgi enam panustada puidusektori eksporti, uute üle-euroopaliste hangete ja pakkumiste võitu ning seeläbi Eesti majanduse kasvu. Kui paljudes teistes tööstus- ja tootmisharudes on võimalik kasutada e-lahendusi, siis puitmajade sektoris on see ekspordi kontekstis praktiliselt võimatu. Paratamatult vajab meie sektor silmast-silma kohtumisi projektijuhtide, arhitektide ning inseneride ja koostööpartnerite vahel, rääkimata materjali transpordist. Seega on osalt meie ekspordisuutlikkuse edu kaasaaitajaks nii riiklik lennufirma, laeva- ning logistikaettevõtted.