Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ABB tootis rekordilise trafo
ABB töötas välja, valmistas ja pingestas 1,2-miljoni voldise ultrakõrgepinge jõutrafo India 1200 kV ülekandesüsteemile. Trafo valmistati ja seda katsetati ettevõtte moodsas Vadodara tehases Indias.
BB töötas välja, valmistas ja pingestas 1,2-miljoni voldise ultrakõrgepinge jõutrafo India 1200 kV ülekandesüsteemile
Foto: ABB
1,2 miljoni voldine trafo on ABB teatel maailma suurima vahelduvvoolupingega trafo ja see paigaldatakse riiklikku katsejaama Kesk-Indias Madhya Pradeshi osariigis.
1200 kV ülekandesüsteem aitab tugevdada olemasolevat võrgustikku ja suurendab selle koormust kuni 6000 megavatini (MW). Elektrienergia ülekanne suuremal pingel võimaldab edastada suuremas koguses elektrit kaugemate vahemaade taha, vähendades seejuures kadusid.
„ABB on Indias tuntud teedrajavate ettevõtmiste poolest ja see 1200 kV saavutus oma järjekordne käegakatsutav tõend selle kohta, et oleme pühendunud India elektrivõrgustiku väljaarendamisele,” sõnas ABB elektrivõrkude divisjoni juht Claudio Facchin.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peale trafo töötas ABB välja ka 1200 kV automaatkaitselüliti. Tegemist on maailma esimene gaasisolatsiooniga hübriidjaotusseadega, mis on pandud nii suure pinge alla. Ainulaadse lahendusena on automaatkaitselüliti koos lahklülitiga paigutatud turvaliselt isoleeriva gaasiga täidetud mahutisse. Selline lahendus võimaldab tavapäraste lahendustega võrreldes hoida kokku kuni 60% rohkem ruumi.
ABB on elektrifitseerimisseadmete, robootika ja ajamite, tööstusautomaatika ja elektrivõrkude arendaja ja tootja ning pakub teenuseid tehnovõrkude, tööstuse ning transpordi ja taristu valdkonnas. Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.