23. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusuudised.ee korraldab 28. oktoobril Tallinnas konverentsikeskuses Bliss seminari Ohutus ehitusplatsil. 

Osaledes saate:

* soovitusi, kuidas vähendada ja vältida ohtlikke olukordi ehitusplatsil* hea ülevaate ehitusplatside tööohutuse suurimatest valupunktidest* teada, kuidas ehitusplatsi vargakindlaks muuta* teada, kuidas korraldada tööohutust teetöödel, katusetöödel ja tootmisettevõtetes* jagada õppetunde kogenud ehituse projektijuhtide-praktikutega* võtta osa külastusest Baltimaade ühe moodsaima elu- ja büroohoone LAEV ehitusele

Kogemusi tööohutusest katusetöödel räägib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees Kaido Kaasik.

Vaata kava SIIT ja registreeru SIIT. 

Erihind varasele registreerujale 179 eurot (km-ga 214,8 eurot). 

Sisuliselt tähedab see, et igaüks võib midagi kokku keevitada, suvaliste kinnitite ja kinnitusviisiga katusele monteerida, juhuslikud ehituspoest ostetud trossid külge haakida ja nimetada seda turvavarustuseks. Pole teada, milliseid jõudusid selline „turvavarustus“ vastu võtab ja kuna võib järgi anda. Omaloomingulisele „turvavarustustele“ tuleks paigaldada sildid: kasutamine omal vastutusel või veel kindlam, kasutamine rangelt keelatud!

Saksamaal, Inglismaal, Austrias, Soomes jne kasutatavad pollarid, turvatrossid, otsikud, kinnitid, pingutid, karabiinid ja muu on läbinud laborikatsetused ja omavad vastavat sertifikaati. Laborid on kas riiklikud või tootjatehase omad. Viimsel juhul on nad riiklike organisatsioonide poolt tunnustatud. Katsetamine on väga töömahukas ja kallis: isegi Skandinaavia riikides toodetakse vaid pollareid. Turvavarustus ostetakse üldjuhul sisse Kesk – Euroopast, põhiliselt Saksamaalt.

Pollarite torud, pulgad, kinnitusaasad, nurga- ja liinielemendid, leevendid, pingutid jm. turvavaelemendid on varustatud spetsiaalse kirjega. Sealt saab välja lugeda, kuna toode on valmistatud, millisele objektile ja kelle tellimusel. Kui tootega peaks midagi juhtuma, siis on lihtne saada algandmeid.

Tuleb arvestada, et turvasüsteemi eest vastutab tootja ainult siis, kui on kasutatud ühes tehases valmistatud tooteid. Teise tehase elementide kasutamisel peab süsteemi tootja neid aktsepteerima. Katusele võib paigaldada ainult sellist turvavarustust.

Pollareid ja turvavarustust katsetatakse lisaks jõuga koormamisele ka kukkumisele – järsule tõmbele. Kukkumiskatseid tehakse spetsiaalse torni abil, kusjuures katse käigus imiteeritakse kukkumist mitu korda ning vahepeal ja lõpus tõmmatakse katsekeha suurte õududega. Katsetamine on igapäevane pidev protsess nii uute toodete arendamisel kui olemasolevate kontrollimisel.

Turvavarustus peab olema ka vastava korrosioonitõrje klassiga. Tehastes valmistatud katusepollarid ja muu varustus on kaetud korrosioonikaitse kihiga või roostevabast metallist ja selle kestvus peab olema suurem, kui on katuse eluiga. Tehaste esindajad väidavad, et see võib kesta isegi 200 aastat.

Katuse turvavarustuse planeerimine Saksamaal

Saksamaal peab kahe või enama meetri kõrgusel töötades kandma turvavarustust ja olema kinnitatud. 2-5 m kõrgusel puudub inimesel üldjuhul ohutaju ja ta muutub kergesti hooletuks. Selliselt kõrguselt kukkudes jõuab inimene õhus ümber pöörduda ja maandub üldjuhul pea või kukla peale. Seepärast ennetatakse Saksamaal õnnetusi ja tehakse kõik selleks, et ei oleks üldse võimalik alla kukkuda -- kui see aga juhtub, siis peab see olema turvaline. Turvavarustus peab olema selline, et ei tekitaks kukkumisel omakorda vigastusi.

Saksamaal on loomulik, et ettevõttes on spetsiaalne kapp turvavarustuse hoidmiseks. Katuse, fassaadi või kommunikatsioonide hooldustöid tegema minnakse turvavarustust kasutades. Kapis on üldjuhul turvarakmed, -rihmad, karabiinidega rihmad redelist ronimiseks, automaatpingutiga rihmad jms . Turvasüsteemid on hoone katuse ja seina küljes või lae all.

Loe täispikkuses artiklit tutvavarustuse kasutamisest lamekatustel ajakirjast Ehitaja siit. 

Autor: Alo Karu Tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal