Ehituses napib vabu töökohti

Foto: Raul Mee

Kuigi tänavu II kvartalis oli Eestis viimase 12 aasta rekordarv vabu ametikohti, väidavad teised uuringud, et ehituses ähvardab pigem tööjõupuudus. Ehituses ja kinnisvaraalases tegevuses oli vabade ametikohtade määr tegevusalade lõikes üks madalamaid.

Kokku oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal.

Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses (3,7%), haldus- ja abitegevustes (3,5%) ning info ja side tegevusalal (3,3%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses (0,3%), veevarustusega tegelevatel aladel (0,7%) ning ehituses (0,8%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).

Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.

Statistikaameti hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Hoopis tööjõunappus kummitamas

Juunis kirjutas ajakiri Ehitaja, et Eestit ähvardab ehitustööliste nappus. Kuigi kutseõppeasutustes üle Eesti lõpetab igal aastal arvestatav hulk ehituserialade oskustöölisi, ei ole lõpetajate arv erialade lõikes tööjõuturu vajadustele vastav.

Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas ja kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aastal läbiviidud uuringust „Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ selgus, et ehitusvaldkonnas töötab Eestis ca 26500 oskustöölist. Samast uuringust selgus, et ehitusettevõtted soovivad leida igal aastal erinevatele ehitusaladele tööle kuni 800 uut ehitustöölist ja vajadus ehitusalase kutseharidusega töötajate ettevalmistamise järele suureneb, kuna paljudel ehitusvaldkonnas töötavatel ehitustöölistel puudub erialane haridus.

Loe täispikkuses artiklit tööjõunappusest ehituses siit.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785