Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituses napib vabu töökohti
Kokku oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta II kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta. Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal.
Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 13%.
Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses (3,7%), haldus- ja abitegevustes (3,5%) ning info ja side tegevusalal (3,3%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr põllumajanduses (0,3%), veevarustusega tegelevatel aladel (0,7%) ning ehituses (0,8%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).
Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.
Statistikaameti hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast.
Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.
Hoopis tööjõunappus kummitamas
Juunis kirjutas ajakiri Ehitaja, et Eestit ähvardab ehitustööliste nappus. Kuigi kutseõppeasutustes üle Eesti lõpetab igal aastal arvestatav hulk ehituserialade oskustöölisi, ei ole lõpetajate arv erialade lõikes tööjõuturu vajadustele vastav.
Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas ja kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aastal läbiviidud uuringust „Eesti ehitusfirmade tööjõualane olukord ja perspektiivne tööjõu vajadus“ selgus, et ehitusvaldkonnas töötab Eestis ca 26500 oskustöölist. Samast uuringust selgus, et ehitusettevõtted soovivad leida igal aastal erinevatele ehitusaladele tööle kuni 800 uut ehitustöölist ja vajadus ehitusalase kutseharidusega töötajate ettevalmistamise järele suureneb, kuna paljudel ehitusvaldkonnas töötavatel ehitustöölistel puudub erialane haridus.
Loe täispikkuses artiklit tööjõunappusest ehituses siit.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele