Riik nõuab Kesk-Eestis plastjäätmetest ehitusmaterjale tootnud Rexest Grupilt tagasi erinevaid tootmise alustamiseks saadud toetusi ja maksuvõlga, kokku üle miljoni euro.

- Ümbertöödeldud plastjäätmetest valmistatud müratõke.
- Foto: Rexest
2009. aastal asutatud Rexest Grupp sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt üle 500 000 euro toetust, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetas ettevõtet enam kui 200 000 euroga.
KIK-i järelevalvespetsialisti Lauri-Indrek Tummelehe sõnul jõuti ettevõtet uurides järeldusele, et ettevõte on riigile teadlikult valeandmeid esitanud ega ole suutnud sellesuunalisi kõhklusi veenvalt ümber lükata, kirjutab
Eesti Ekspress. Ettevõtte omanikke süüdistatakse kelmuses ja rahapesus, asi on jõudnud Riigikohtusse.
Lisaks on Maksuametil mullu detsembris pankrotistunud ettevõtte vastu maksunõue, firma maksuvõlg küündib praeguseks koos viivistega üle poole miljoni euro. Maksuamet on algatanud ettevõtte vastu kriminaaluurimise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõte on pankrotivarana edasi müüdud, uus omanik jätkab sama sisseseade baasil ehitusmaterjalide tootmist.
Eesti kapitalil põhineva Rexest Grupi põhitegevuseks on plastikpakendijäätmete taaskasutusse võtmine ning plastikust ehitusmaterjalide tootmine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.