Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Unikaalne büroohoone ajaloolisesse majja: vaated enne ja pärast
Vana-Lõuna tänaval asuvas mööblivabriku masinasaalis on kokku pinda umbes 7 000 m2, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest pool läheb Äripäeva kasutusse.
„Hoone rekonstrueerimine on suur väljakutse, sest soovime tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi varjus hoida, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik.
Kuidas hakkab välja nägema Äripäeva 2300 m2 avatud büroopind renoveeritud hoones?
Renoveerimistööde käigus luuakse kaasaegne interjöör, kombineerides omavahel olemasolevad betoon- ja klaaspinnad Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. „Olen kindel, et ehitus on kvaliteetne ning omaaegset ja arhitektuurimälestistele nõutavat taset järgiv,“ sõnas Paasik.
Äripäev sõlmis lepingu uuele kontoripinnale arendajaga Lutheri Ärimaja OÜ eelmise aasta sügisel. Uude kontorisse, mis asub aadressil Vana-Lõuna 39, plaanitakse kolida järgmise aasta juunis. Kontori sisekujunduse loob arhitektuuribüroo Arhitect 11, autoriteks Illimar Truverk ja Hannelore Kääramees.
Lutheri tehase mööblivabrik
Rajati aastal 1912 tollal nii Eesti kui Baltimaade kontekstis uuenduslike raudbetoontarinditega.
Vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muu hulgas projekteerisid ka Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Draamateatri.
Oli 20. sajandi alguses ühe suurima klaaskatusega hoone Baltimaades.
Lutheri kvartalihoonestus on täna arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.
Büroohoone
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele