Äripäev kolib tuleva aasta suvel uutesse bürooruumidesse, mida hakkab sel nädalal sõlmitud lepingu alusel renoveerima Nordecon. Vaata ülevaadet järgmise aasta kevadeks valmivast unikaalsest büroohoonest ajaloolises Lutheri mööblivabriku masinasaalis.
Unikaalne büroohoone ajaloolisesse majja: vaated enne ja pärast
  • Foto: Arhitect 11
Vana-Lõuna tänaval asuvas mööblivabriku masinasaalis on kokku pinda umbes 7 000 m2, mis renoveeritakse seitsmeteistkümneks büroopinnaks, millest pool läheb Äripäeva kasutusse.
„Hoone rekonstrueerimine on suur väljakutse, sest soovime tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi varjus hoida, eksponeerides hoone ajaloolist arhitektuuri,“ ütles Lutheri Ärimaja arendaja Uko Paasik. 
Kuidas hakkab välja nägema Äripäeva 2300 m2 avatud büroopind renoveeritud hoones?
Renoveerimistööde käigus luuakse kaasaegne interjöör, kombineerides omavahel olemasolevad betoon- ja klaaspinnad Lutheri mööblitootmises laialdaselt kasutatud vineeriga. „Olen kindel, et ehitus on  kvaliteetne ning omaaegset ja arhitektuurimälestistele nõutavat taset järgiv,“ sõnas Paasik.
Äripäev sõlmis lepingu uuele kontoripinnale arendajaga Lutheri Ärimaja OÜ eelmise aasta sügisel. Uude kontorisse, mis asub aadressil Vana-Lõuna 39, plaanitakse kolida järgmise aasta juunis. Kontori sisekujunduse loob arhitektuuribüroo Arhitect 11, autoriteks Illimar Truverk ja Hannelore Kääramees.
Lutheri tehase mööblivabrik
Rajati aastal 1912 tollal nii Eesti kui Baltimaade kontekstis uuenduslike raudbetoontarinditega.
Vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr, kes muu hulgas projekteerisid ka Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) ja Draamateatri.
Oli 20. sajandi alguses ühe suurima klaaskatusega hoone Baltimaades.
Lutheri kvartalihoonestus on täna arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all.
 
 
Büroohoone
12 fotot
  • Büroohoone

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.04.26, 13:51
Ehitussektori keerukus kasvatab nõudlust uute teadmistega spetsialistide järele
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele