Autor: Urve Vilk • 15. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Parre sõnul on ventilatsioonisüsteem kõige pretensioonikam süsteem hoones. Tema sõnul peaks ventilatsioonisüsteemi valikul olema eesmärk eelkõige hea sisekliima – paras temperatuur ja niiskus. Tihti valitakse lihtsalt soodsaim variant, kuid see pole tema sõnul majanduslikult korralikult läbi mõeldud otsus.

“Võime rääkida ükskõik kui suurest energiasäästust ja muudest lahendustest, aga kui rahakott seda välja ei kanna, ei saa seda teha,” nentis Parre. Tema sõnul pannakse Eestis omanikujärelevalvele väga suuri lootusi, kuid tegelikult algavad kõik probleemid – ja lahendused – projekteerija juures. Projekt peab olema asjatundlik ja ehitaja peab teemat valdama. “Minu kogemus on, et on projekteerimisfirmasid, kus projekteerivad üliõpilased, kes pole kursuse projektigagi hakkama saanud,” märkis Parre. “Ja ventilatsiooniehitajad ütlevad, et nad on plekitöid varem teinud küll – on löönud autoseinu sirgeks,” kirjeldas Parre ebakompetentsust.

Nii riiklikus kui ka erasektoris võidavad Parre sõnul ehituses enamasti vähempakkumised, mis on tema sõnul lausa kuritegelik. “Miskipärast arvatakse, et ehituses kõlbab kõige odavam pakkumine,” selgitas ta. Parre tunnistas, et ventilatsiooniseadmed on kallid. Selle taga on aspekt, et enamik teste tehnikaga tehakse riikides, kus hinnatase on palju kõrgem kui meil. “Selle tulemus omakorda on, et üritatakse asju ise teha,” nentis Parre. “Ent isegi ventilatsioonirest pole lihtsalt rest, vaid selle ehitusega kaasnev on läbi arvutatud ja tulemusi peab saama kontrollida arvutiprogrammiga, päris ise asju teha ei saa,” toonitas ta.

Valesti seadistatud tehnika

Lisaks kehvale ehitusele on Parre sõnul palju vigu ka seadistamises – 90% juhtudest, kui esineb mingeid probleeme, on selle põhjus automaatikas ja seadistamises. “Üks probleem on näiteks, et õhujaotajaid asendatakse, ja selle tulemus on, et ventilatsioon kulutab energiat, aga tulemust põhimõtteliselt pole. Õhk ei jõua kuhugi ja tulemus on null. Ekspertiisis öeldakse, et oli rumal projekteerja, aga tegelikult oli hoopis asjatundmatu ehitaja,” kirjeldas Parre.

Ta lisas, et juhul kui tahetakse korralikku ventilatsioonilahendust, peab töökohtade paigutus olema läbi mõeldud juba projekteerimise ajal. “Kui see pole võimalik – näiteks on tegu rendipindadega, tuleb töökohad paigutada ventilatsiooni järgi või siis nihutada ventilatsiooni töökohtade järgi, kui ei taha, et tekiks tuuletõmbust,” rääkis Parre. Juba töökoha nihutamine paari meetri võrra võib tema sõnul kogu süsteemi paigast loksutada.

Säästa ei saa sisekliima arvelt

Parre sõnul ei saa öelda, et ventilatsioon aitaks otseselt energiat säästa. Kui pannakse uued aknad või soojustatakse maja, saavutatakse sellega teatud sääst. Ventilatsiooniga võib Parre sõnul tekkida aga vastupidine olukord. “Tehakse ventilatsioon ja kulutatakse raha, aga säästu asemel tekib energia-, soojus- ja elektrikulu, milleks raha ei pruugi olla. On tehtud suur kulutus, aga sellest pole mingit kasu, kui seda töölegi ei panda. See on ventilatsiooni eripära, et kui ventilatsiooni pole ja see korda tehakse, siis kulud kasvavad,” rääkis Parre.

Parre sõnul näitab see, et  alati tuleb teha tasuvusarvestus ja kalkulatsioonid. “Ventileerime ja niisutame hoonet mitte energia kokkuhoiuks, vaid parema sisekliima saavutamiseks. Esimene samm on see, et me ei raiska energiat, sellega me säästamegi,” toonitas Parre ja lisas, et säästa ei saa sisekliima kulul.